erakogu Palade kooli kaheksanda klassi õpilased Klaarika Küttim ja Getlin Juhe ning Richard Rannu Suuremõisa kooli kuuendast klassist osalesid aprillis Erasmus+ projektis “Delfiinid ühendavad noori”, mis tõi Sloveeniasse Pirani linna kokku lisaks Eestile veel ka Protugali, Sloveenia ja Maderia noored. Koos hiidlastega osalesid Eestist ka kaks Narva Paju kooli õpilast, kellest üks oli kurt.
Võib ju tekkida küsimus, kuidas saavad noored delfiiniuurimiskeskust külastades tõsta keskkonnateadlikkust? Aga nii, et kõik kolm võtsid kaasa hulganisti uusi teadmisi, mida saavad Hiiumaalgi jagada.
Delfiinid võimelised suitsiidiks!
Olulisim, mida noored Sloveenias õppisid – delfiinid ei ole teraapialoomad nagu me neist mõtlema oleme harjunud.
“Projektikirjutajate eesmärk oli rõhutada keskkonnakaitse olulisust ning seda, et delfiine ja üldse kõiki loomaliike ei tohiks inimeste huvides ära kasutada,” selgitas Pühalepa kultuuri- ja noortekeskuse juhataja Klaire Leigri, kes õpilastega Sloveenias kaasas käis. Muide, just tema eestvedamisel osalesid Hiiumaa noored selles projektis.
Leigri vahendas kuuldut, et delfiinid elavad kogukondades ja peredes nagu inimesedki. “Kui sa lahutad sellest perest ema või lapse, elavad nad seda raskelt läbi,” selgitas ta.
Ka on delfiinid hästi intelligentsed loomad, kes ainsana loomaliikidest on võimelised sooritama suitsiidi. “Delfiinide suitsiid seisneb selles, et nad lihtsalt ei tule enam veepinnale õhku võtma,” ütles Leigri.
Delfiinidel on naeratav nägu, seetõttu peetakse neid armsateks loomadeks ja unistatakse ujumisest koos nendega, tegelikult on see mulje petlik. Leigri sõnul on delfiinid küll koolitatavad, aga teraapialoomana kasutamine viib nad suurde stressi.
See ongi üks oluline sõnum, mille Pühalepa noored Sloveeniast kaasa võtsid ja mida tuleks siingi levitada. Paljud eestlased ju unistavad delfiinidega koos ujumisest ja kasutavad seda võimalust välisreisidel.
Koristasid terve rannajoone
Kuigi aprillis oli Piranis veel jahe ja delfiine sealsetes vetes veel eriti polnud, õnnestus hiidlastel siiski ühte isendit veepiiril hüppamas näha. Nad olid küll varem tunde delfiine nii binokliga kaldalt kui ka paadiga merelt vaadelnud, aga ühte õnnestus siiski juhuslikult näha õhtul mere ääres jäätist süües. Vabas looduses delfiini nägemine tekitas võimsa emotsiooni, kinnitasid noored.
Lisaks korraldasid noored Piranis mitu keskkonnaalast aktsiooni. Nii jagati noored gruppidesse ja anti ette rannaala, mis tuli korrastada.
“Jõudsime ära koristada terve linna rannajoone,” rääkis projektis osalenud Getlin Juhe. “Piran on puhas linn ja seepärast jõudsimegi koristada päris suure ala.”
Leigri lisas, et noored korraldasid ka fläshmobi ehk välkmassikogunemise. Selleks meisterdasid nad plakateid, millel keskkonnateemalised loosungid nagu näiteks, ärge kasutage loomi ja sorteerige prügi.
Kolmandaks müüsid noored kohalikul laadal endavalmistatud taaskasutusmaterjalidest esemeid ja annetasid kogu tulu delfiinide uurimiskeskusele.
Võtsid kaasa teadmised
Juhe sõnul saab kõike Sloveenias õpitut ka Eestis ja Hiiumaal rakendada. Ta tõi näite, et saame Hiiumaal loodust hoida ja teisi kaasata kasvõi näiteks loodusest prahti koristades ja rääkides prügi sorteerimise olulisusest.
“Oluline on ka prügi mitte merre visata, et plastik ei satuks sealsete elanike organismi,” rõhutas ta.
Kohe peale Sloveeniast tagasijõudmist osalesid noored Teeme ära! talgutel ja koristasid teeääri Paladel ja Suuremõisas.
Hea keelepraktika
Noored said ka väga hea inglise keele praktika, kuna see oli ainus keel, mille abil sai teiste projektis osalejatega suhelda.
“Alguses oli hirm, et kuidas ma midagi ütlen ja lauseid sätin, aga kui juba harjusin, siis tuli kõik vabalt,” meenutas Juhe. “Lõpuks rääkisin juba isegi eestlastega inglise keeles, sest olin juba nii harjunud.”
Veel tuli hiidlastel suhelda ka kurdiga Narva Paju koolist, kelle kodune keel vene keel. Juhe ja Küttim rääkisid, et suhtlesid temaga miimikaga ja kehakeeles. “Kui hätta jäime, tulid appi Google translate või kirjutusprogrammid,” lisas Juhe.
Noored õppisid aga kiiresti ja said aru, et kurdiga suheldes polegi vaja muud kui kätega näidata. “Me keegi ei oska ju viipekeelt ja veel venekeelset viipekeelt, aga kurdid loevad hästi märke ja oskavad kehakeelest aru saada,” lisas Leigri.
Küttimi sõnul olid nad lõpuks kurdiga suhtlemisega nii harjunud, et kasutasid ka teistega rääkides väga palju kehakeelt.
Palju uusi sõpru
Projektireisilt leidsid Hiiumaa noored palju uusi sõpru eri riikidest. “Minu jaoks oligi kõige toredam kohtuda teiste maade noortega ja näha erinevaid maid, sest ma polnud varem Eestist välja saanud,” rääkis Getlin Juhe. Tema sõnul leiti enim uusi sõpru Sloveeniast, sest Maderia noored ei rääkinud nii vabalt inglise keelt.
Klaarika Küttim käis ka eelkohtumisel Sloveenias ja tema ette valmistada oli fotojaht. “Seda tehes pidime hästi palju suhtlema ja teistega koostööd tegema,” märkis ta.
“Kõik noored olid toredad ja töötasid nagu üks pere – me olime noortejuhtidena ka õnnelikud, et kõik omavahel nii hästi hakkama said,” oli rahul ka Klaire Leigri.
