Connect with us

Pääste

Politsei: Merel võtab abivajajani jõudmine aega

Anu Pallas
Hiiumaa politseinikud tuletavad meelde, et merel abivajajani jõudmiseks kulub aega ja soovitavad  meremõnusid, sh suppamist nautida ohutult.
Meri meelitab paraja tuulega merele purjetajaid ja kalureid, aga suvel kohtab vee peal teisigi liikujaid-liiklejaid. Ilusate ilmadega ilmuvad lagedale surfajad, jetid, kanuud, kajakid. Viimastel aegadel üha enam ka suppajad ehk aerulauaga sõitjad, kes teevad murelikuks päästjad.
Kärdla politseijaoskonna juht Moonika Raudsepp ütles, et nad tahaksid merel aerulauaga sõitjatele meelde tuletada ohutust, sest merel abivajajani jõudmine võtab aega rohkem, kui kuluks selleks maismaal.
Vali õige vest
Vanempiirivalvur Vahur Pihla-mägi rääkis, et aerulauad ehk SUP-lauad on saarel juba väga levinud. “Iga ujuvvahendiga merele minnes tuleks ohutus- või päästevest selga panna juba kaldal,” on tema esimene soovitus. Kasu on päästevestist ainult siis, kui see on juba enne vett kukkumist õigesti seljas – vees olles päästevesti selgasaamine on ääretult keeruline.
Palju kantakse ohutus- või sportvesti, mis ei takista liikumist, aga aitab pinnal püsida. “Ent teadvuseta inimest selline vest enam ei päästa, sest pead see vee peal ei hoia,” hoiatas Pihlamägi. Seetõttu on parem päästevest, mis keerab vees oleva inimese n-ö õiget pidi, et tema nägu jääks välja.
Piirivalvur Tõnis Saarnak demonstreeris SUP-laual sõitu algul rohelise sportvestiga, siis spetsiaalse päästevestiga ja tavalise päästevestiga. Kaasas oli tal veekindel kott vajaliku varustusega, s telefon, kuivad riided.
Spetsiaalne päästevest, mis sportimist ei sega, aitab häda korral paremini kui sportvest – selle saab päästikule vajutades õhku täis lasta, nii et see fikseerib ka pea. Kuna vest on erksavärviline, on seda  kergem märgata. Samas vette kukkudes see vest ei aita üldse, ise tuleb ujuda. Selleks, et vest muutuks päästevestiks, peab tõmbama päästikust.
“On olemas ka täisautomaatseid veste, mis vette kukkudes ise õhku täis lähevad, aga aerusurfil võib see segada, sest seal lihtsalt kukudki aeg-ajalt vette,” selgitas Pihla-
mägi. “Päästevestiga sporti teha on küll kohmakas, aga see vest päästab. Ka on sel küljes helkur, tuled ja vile.”
Samasuguseid kannavad purjetamisinstruktorid, aga peab teadma, kuidas seda kasutada: “Kui on jämedama kaelaga mees, pressib õhk võib-olla kaela peale, kuid sõrme-
otsa või korgiga saab küljel olevast torust õhku natuke välja lasta. Kui õhku liiga palju välja läheb, siis sama toru on ka selleks, et vest kiiresti mõne tõmbega täis puhuda.”
Seegi vest tuleb selga panna kuival maal, et see õigesti seljas oleks ja ohuolukorras päästaks. “See vest keerab sind vees olles õigetpidi ainult siis, kui oled kõik rihmad kinnitanud nii, et see sul korralikult keha ümber on. Lõdvalt kinnitatuna võid sellest isegi välja libiseda.”
Ka tavapäästevesti puhul on tähtis see korralikult kinnitada, kuid sportimise ajal on see vest kõige kohmakam.
Maatuulest ja vastulainest
Enne mereleminekut tuleb kindlasti vaadata ilma: mereilmateadet, tuule suunda, lainetust, mis muudab laual püsimise raskemaks.
“Merele vaadates võib vesi tunduda täiesti sile, kuid ei tulda selle peale, et on maatuul,” selgitas Pihlamägi. “Maatuulega on kalda ääres vesi sile, aga nii kui kaldast eemale jõuad, hakkab tulema ka laine ja tagasi kaldale saada on keeruline, kuna SUP-lauaga vastu lainet liikuda on raske.”
Niisiis alahinnatakse lainetust ja ohtu saada maatuulega avamerele kantud.
“Ei ole mõistlik minna otse merele, vaid liikuda tuleks rannikuga paralleelselt. Sama reegel kehtib muide ka ujuma minnes, sest oma oskusi kiputakse üle hindama,” soovitas ta. “
Mere peal on väsinud ujujal keeruline puhata, aga kaldaga paralleelselt ujudes saab aga vajadusel jalad põhja panna ja maale minna.”
Tõnis Saarnak näitas, et vette kukkudes on kasu jalapaelast, mis ei lase laual eemale minna. Kui ta jala kinnitamata jättis ja vette paiskus, liikus laud kiiresti allatuult eemale – kõigepealt ujus ta aluseni, ronis sellele kõhuli peale ja tõmbas end kätega edasi aeru päästma.
Vahur Pihlamägi kommenteeris: “Täna on meretuul. Kui ta üks hetk lõpetaks aerutamise, siis tuul kannab ta üsna kiiresti kaldale tagasi. Tegelikult eriti lainet ei olegi, aga vastutuult on ikka raske. Ilusa tuulevaikse ilmaga on supitamine tore harrastus, aga kõige ohutum on sõita paralleelselt kaldaga.”

Anu Pallas

Veel lugemist:

Uudised

Kaks Kärdla perearsti, doktor Meeli Paesüld (66) ja doktor Lia Prigoda (67) loobuvad praksisest 1. juunil 2023. Perearstil tuleb nimistust loobumisest kuus kuud ette...

In Memoriam

Jõulude ajal lahkus 79. eluaastal raske haiguse järel nimekas Hiiumaa ettevõtja ja ühiskonna­tegelane Mati Nurs. Tema näol kaotas Hiiumaa ühe mõjukama mehe, kes läbi...

Elu

Simo (32), Annamaria (36), Henri (7) ja Arabella (5) Venski kolisid Hiiumaale lõppeva aasta kevadel. Võiks öelda, et hüppasid pea ees tundmatusse, sest kindlat...

In Memoriam

„Igavest Valgust, armas sõber!“ ütleb Hirmuste küla mees Erkki-Sven Tüür, mälestades omaküla meest Riho Sibulat, kes pühapäeval taevastele lavadele suundus. „Riho enneaegne lahkumine on...