Õpetaja: Ajafaktor tegi lahendamise keeruliseks

Reedel käis Kärdla põhikooli saalis  tõeline teaduslahing – ekraanil tiksuvad ja lõhkevad ajapommid vedasid võistlus­pinget üles.
Igal kolmeliikmelisel võistkonnal tuli lahendada viis ülesannet, igaühe jaoks aega 20 minutit. Aeg läbi ja pomm häälekalt lõhkenud, tuli võistkonnal rutata järgmise laua juurde, kus ootas QR-kood ja järgmine ülesanne.
“Tahame teadust noorteni viia ja neid teadlikumalt teaduse radadele suunata, et neil tulevikuks oleks mingigi ülevaade sellest, mis neid ülikoolis ees võib oodata,” selgitas Hiiumaa vooru peakohtunik Madis Aal, miks võistlus ellu kutsuti.
Tahvelarvuti abil tuli avada lauale seatud QR kood ja ka vastused pidid võistkonnad sisestama tahvelarvutisse. Tahvelarvutitele üleminekut põhjendas Aal vajadusega olla keskkonnasõbralikum. Eelmistel aastatel kasutati teaduslahingus välja­prinditud ülesandeid ja kulus tohutult paberit, tänavu tahvelarvutid laenutati. Ka asendati seekord sponsorjoogid tervislikuma, kraanist võetud veega.
Liivakella viga otsimas
Hiiumaalt registreerus üheksa, kuid osales kaheksa võistkonda. Võrdluseks, et Saaremaal osales 13 ja Lääne­maal üheksa võistkonda. Igast koolist sai osaleda kaks võistkonda – kolmega oli esindatud Kärdla põhikool, kaks oli välja pandud nii Palade kui Lauka põhikoolil, Käinast oli üks ja Emmaste võistkond jäi tulemata.
Üheksanda võistkonnana said oma teadmisi proovile panna õpetajad. Parajasti lahendasid nad ülesannet, kus tuli tähelepanelikult jälgida hulka liivakellasid ja arvutada nende viga.
“Kui ostad poest viie­minutilise liivakella, võib selguda, et see näitab hoopis neli minutit ja nelikümmend kaheksa sekundit või viis minutit ja üksteist sekundit,” selgitas Aal.
Lauka põhikooli õpetaja Siret Lahemaa ütles, et esimene ülesanne oli huvitav ja mitte liiga keeruline, kuid aeg lahendamiseks jäi lühikeseks. “Ajafaktor teeb lahendamise keerukaks,” nentis Lahemaa.
Ta oletas, et nende kooli vanemate õpilaste võistkond peaks selle ülesandega hakkama saama, nooremate jaoks on see ehk natuke raske.
Ülesanded päriselust
Lahingut korraldavad Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool. Ülesanded mõtlesid välja vabatahtlikud MTÜst Elus Teadus. Igas maakonnas need pisut varieerusid, et vältida lahenduste jagamist. Nii tuli astronoomiaülesande puhul spetsiaalse arvutiprogrammiga taevakehasid uurida. Hiiumaa võistkondadel tuli Kuu peal olles heita pilk koduplaneedile Maa, aga mõnes teises maakonnas näiteks Marsile.
Ülesandeid oli eri vald­kondadest, nagu loodus, tehnika, majandus, veterinaaria, toiduteadus, neuroteadused jms. “Väga palju ülesandeid on seotud nii-öelda päriseluga,” kinnitas Aal. Ta tõi näite ülesandest, milles pidi koostama matkamarsruudi, tiitrima jogurti happesust või arvutama toiduainete tarbimist, et saada täis päevane kaltsiumivajadus.
Lahinguid peetakse juba kolmandat aastat ning seekord osales rekordiliselt palju, 118 kooli ja 180 võistkonda – kokku ligi 600
7.–9. klassi õpilast.
Võistlus toimub kahes etapis. Jaanuari viimasel täis­nädalal selgitati välja maakondade parimad võistkonnad, kes 5. mail võistlevad Tartus Teaduslahingu finaalis.
Finaali pääseb eelvoorudest iga maakonna parim võistkond, mis selgub 1. veebruariks.
Juhul, kui eelvooru parim võistkond loobub finaalis osalemast, saab osaleda eelvoorus teiseks jäänud võistkond. Tulemused avaldatakse veebis https://teaduslahing.com/
Kõik eelvoorus osalejad said kingituseks diplomi ja sporgi ning võistkond teadus­lahingu tetraeedri. Mis on spork, jäägu uurida selle loo lugejale.