Argo Nurs Neis, veel kinnitamata kavades, oleme kirjeldanud oma vaate, kuidas ja millises tempos võiks konkreetsetel aladel metsatöödega tegeleda.
Hiiumaal on ligikaudu pool metsast riigi hallata. Metsaülemana tean, et osa metsadest on kohalikele inimestele erilise tähtsusega. Seda teadmist ning meile saadetud ettepanekuid arvesse võttes olemegi teinud KAH-aladele metsatööde kava projekti lähemaks kümneks aastaks.
Kava alguses anname ülevaate vastaval alal kasvavast metsast: kui suur osa sellest on majandatav ja mittemajandatav, mis vanuses too mets on ja mis puuliigid seal kasvavad. Seejärel kirjeldame kavas, arvestades laekunud ettepanekuid ja oma kogemusi, kuidas sealset metsa lähema 10 aasta jooksul võiks majandada. Need kavad ei ole kinnitatud, vaid ka neile saab tagasisidet anda ja ettepanekuid esitada. Raietööd on välja pakutud konkreetseteks aastateks.
Kavades on nimetatud eri raietüüpe, näiteks aegjärkne raie (AR) ja rohket kõneainet tekitanud lageraie (LR). Pöörame tähelepanu, et kokkuvõttes küsimus ei ole selles, mis nime all ja kui suurel pindalal metsas raieid tehakse. Küsimus on selles, milline näeb raiutud ala välja peale raietegevust, kas seal on piisavalt valgust ja ruumi uute puude väljakasvatamiseks ja kuidas on raiutav ala olemasolevasse maastikupilti sobitatud. Kultuuriliste, sotsiaalsete, ökoloogiliste ja majanduslike aspektide vahel on vaja leida kompromiss, siis on metsa majandamine jätkusuutlik.
Aegjärkse raie all peetakse silmas raiet, mille käigus puistu hõrendatakse raieala ulatuses sellisel määral, et kasvama jääb umbes 30–40 % praegu kasvavatest puudest. Puudevahelisel alal valmistatakse metsa pinnas ette uute looduslike puude kasvamaminekuks. Kui kasvutingimused on rasked, siis on mõnes kohas puid sellistele aladele ka istutatud.
Ka lageraie ei tähenda KAH-aladel metsa täielikult lagedaks raiumist. Kui meil on silme ees lageraiealad üksikute säilikpuudega, siis KAH-aladel on võimalik ja ka vajalik neid säilikpuid jätta alale mitu korda rohkem. Iga raieliigi puhul on oluline säilitada elujõuline järelkasv ja laialehised puud.
Miks siis ikkagi ei raiuta alati nii, et metsa ilme säiliks senisel kujul? Uutele puudele ei jätku liiga tiheda metsa all arenemiseks piisavalt valgust ja toitaineid. Nende puudujäägi parandamiseks ei piisa ka sellest, kui uusi puid väljaraiutute asemele istutada. Kui toitu ei jätku ja valgust on vähe, siis need noored puud hästi ei kasva. Vaja on kriitilist pindala lagedat ala, et uued, valgusnõudlikud puud hakkaksid edukalt kasvama. Metsa kasvatades peame alati raiuma lagedaks vähemalt sellise pinna, et uued puud suudaksid kasvama hakata.
Tulles seadusandluse juurde ja kasutades tööde kirjeldamiseks terminit lageraie, ei keela keegi metsaomanikul teha metsa väikeseid häile või raiuda puid hajali. Säilik- ja seemnepuudena on võimalik kasvama jätta palju rohkem puid kui seaduses lageraie korral nõutud. Lageraie nime all tehtud raietööd võivad välja paista samamoodi nagu valikraie või mõne muu raieliigi korral tehtu, kui me seda vaid soovime. Valik- ja turberaiete nime all tehtav on aga hoopis enam reglementeeritud, kasvama ei saa jätta rohkem kui nõutud.
Miks RMK metsa raiub? Sel on mitu põhjust. Puit on tervise- ja loodussõbralik taastuv loodusvara ning laialt kasutatav oma väga heade omaduste poolest. Puidu järele on ühiskonnas nõudlus. On paratamatu, et puidu saamiseks tuleb puid raiuda. RMK juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest – metsa kasvatamine, metsa uuendamine ja kasutusse andmine puidu saamiseks on määratud RMK ülesanneteks. RMK uuendab kõik oma raiutud metsad ja hoolitseb, et uus metsapõlv saaks hoo sisse. Vaata RMK kodulehelt ka kolme animatsiooni, mis selgitavad, et RMK uuendab raiutud metsad ja istutab igal aastal üle 20 miljoni taime, milleks ühiskonnas puitu kasutatakse ja et eri liigid vajavad erisuguseid metsi (https://www.rmk.ee/kliimakangelane/puu-kui-kliimakangelane).
Lisaküsimuste korral võta minuga julgelt ühendust meiliaadressil hiiumaa@rmk.ee
Andres Tammeveski
RMK Hiiumaa
metsaülem
