Hiiumaa spordirahvas sai kurva teate: lahkus meie rekordimees kergejõustikus, Siim Markus, kelle sporditee sai alguse Kärdla Keskkoolis.
1964. aasta sügisel tuli Siim õppima 9. klassi. Kaaslased meenutavad teda alati seltskondliku, rõõmsameelse ja naerusuise poisina, kellele koolitöö raskusi ei valmistanud. Kohe hakkas ta käima ka Leo-Lembit Lahesalu juhendatud kergejõustikutrennis.
Klassivend Toivo Saue meenutab: Tavaliselt jooksime Kärdlast Palukülla ja tagasi. Sageli tegime Põllumäelt alla joostes võistluse, kes enne kooli juurde jõuab. Ühel sellisel korral edestas ta mind. Siis mõtlesin, et see pikk sale poiss jõuab kaugele. Nii läkski, juba järgmisel kevadel oli ta keskmaajooksudes Eesti koolinoorte paremikus.
Noore spordimehe andekus äratas tähelepanu vabariiklikul spartakiaadil Pärnus. Tolleaegne Eesti kergejõustikuliidu peasekretär Viktor Hellermaa palus võistkondade esindajatel tutvustada neid võimekaid noori, kes veel auhinnalisi kohti ei saavutanud, kuid kellel oleks eeldusi kandideerida Eesti koondvõistkonda. Siim oli ära jooksnud oma põhidistantsi 800 meetrit, võistkonnale punktide toomiseks võistles ta ka 3000 m jooksus.
V. Hellermaa tähelepanu juhiti noorele jooksjale ja pikema aruteluta kinnitati andekas jooksumees koondvõistkonna kandidaadiks.
Peale neid võistlusi asus Siim Markust juhendama üks omaaegseid parimaid keskmaajooksjate treenereid Olav Karikosk. Ta saatis treeningplaanid Hiiumaale, kus need koos kohapealse treeneriga ellu viidi. Edu tuli kiiresti. Järgmisel aastal Viljandis toimunud Eesti koolinoorte spartakiaadil võitis Siim ülekaalukalt noormeeste 800 m jooksu. See tulemus kindlustas esinumbri koha Eesti koondvõistkonnas. Ta pääses võistlema Soome, kus võitis noormeeste 3000 m jooksu Hiiumaa rekordiga 9.17,0.
Peale keskkooli lõpetamist asus Siim õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti, kus sporditee jätkus ja tulemused paranesid. Kiirelt tõusis ta tippjooksjaks täiskasvanute hulgas. Tema tulemused 1968. aastast 800 m jooksus 1.52,9 ja 1000 m jooksus 2.29,5 on seni kehtivad Hiiumaa rekordid ja kuuluvad Eesti kõigi aegade 100 parema tulemuse hulka.
Treener O. Karikose soovitusel pühendus Siim edaspidi tervisespordi edendamisele. 1971. a suunati ta tööle Võru 1. keskkooli kehalise kasvatuse õpetajaks. Seal sai ta tugevaks abimeheks kooli direktorile Kalju Lutsule, kes oli ka keskmaajooksjate treener. Võru koolis töötades huvitus Siim õpilasmaleva tegevusest, ka seda suurt vastutust ja energiat nõudvat tööd tegi ta endale omaselt hästi, nii et 1985/1986 hooajal juhtis ta Eesti õpilasmalevat komandörina.
Siim väärtustas tervist ja sportlikku elulaadi. See oli kindlasti üheks teguriks, et aastatel 1996–2008 töötas ta Eesti Haiglate Liidu tegevdirektorina.
Kogu oma saarelt eemal elatud aja jooksul tundis Siim aktiivset huvi siin toimuva vastu, sealhulgas Hiiumaa spordielu vastu. Kui 2014. aastal toimus Kärdlas Hiiumaa spordiveteranide ümarlaud, oli Siim Markus üks Hiiumaa spordikooli idee algatajatest, soovides, et meie noortel oleks teiste piirkondade noortega võrdsed võimalused sporti teha.
LEMBIT SAUER
