Jälgi meid

Suveleht

Kõht täis – kuhu jäätmed?

Demi Kruusmann

Suvi. Maakodu. Värske toit. Grillpeod. See on jada, mis lõpeb ikka ühe küsimusega – kuhu visata prügi? Rohkem kerkib see küsimus päevakorrale just seal, kus pole korteriühistut prügivedu korraldamas, kuid puudutab siiski meid kõiki. Ja järgmisest aastast veelgi rohkem.
Paber paberkotti, pakend kilekotti, taara automaati … Jäävad veel toidujäätmed. Kuhu need? Kas põõsa alla?

Kellel vähegi võimalik, võiks toidujäätmetest komposti teha, sest sellel kasvumullal on eriline väärtus. Kui nii ei saa, tuleks jäätmed lihtsalt õigesse konteinerisse viia.
Kindlasti ei tohiks biolagunevaid jäätmeid ära visata tavalise kilekotiga. Pigem siis lahtiselt, või paber- või biolagunevates kottides, mida leiab poodidest. Kahjuks satub Hiiumaa jäätmejaama biolagunevate jäätmete hulka kilet ja plasti siiski tihti. “Eks me sorteerime need siis välja, aga muidugi võiks seda vähem olla,” ütleb jäätmejaama juhatuse liige Tambet Toomemäe.
Hiiumaal algas biolagunevate jäätmete muust prügist eraldi sorteerimine kaks aastat tagasi. Isegi kui paljud hiidlased kompostivad oma biolagunevaid jäätmeid koduaias, on Tambet Toomemäe sõnul selle kahe aasta jooksul jäätmejaama jõudva biolaguneva prügi hulk natukene tõusnud. “Järgmise aasta lõpust muutub biolagunevate jäätmete sorteerimine kohustuslikuks, seega on suuremat muutust oodata,” ütleb Toomemäe. Pärast selle muudatuse jõustumist ei tohi biolagunevaid jäätmeid enam muu olmeprügi hulka visata.
Möödunud aasta jooksul on jäätmejaam ka erinevate kampaaniate raames proovinud hiidlaste biojäätmete sorteerimist mugavamaks teha. Näiteks algas maikuus Hiiumaa vallavalitsuse korraldatud kodukompostrite ja konteinerite müük. “Needsamad kampaaniad kestavad siiamaani – inimesed peavad lihtsalt vallamajadest küsima,” räägib Toomemägi.
Biolagunevad jäätmed on kõik jäätmed, mis lagunevad olenemata õhu juurdepääsust. Nendeks on näiteks puu- ja köögiviljad, nende koored, kohvi- ja teepaks koos filtriga, määrdunud papp ja paber, salvrätid ning aiajäätmed, nagu väikesed lehed ja taimed.

Mida tohib panna komposti hulka?
• puulehti, närtsinud lilli, niidetud muru
• puu-, köögi- ja juurviljade jäätmeid (näiteks kartulikoored, õunasüdamikud jne)
• toidujäätmeid (näiteks keedetuid kartuleid, mida keegi enam ei söö)
• riknenud toidujäätmeid
• pehmeid ja niiskeid pabereid
• munakoori, papist munakarpe
• arbuusi-, banaani- ja tsituselisekoori (väikseteks tükkideks tehtuna, eelistatult mahetoodetud, suurtootlusest tulnud suured tükid sisaldavad liiga palju kemikaale ning lagunevad halvasti)
• kõikvõimalikud muud taimsed jäätmed

Mida ei tohi kindlasti komposti hulka panna?
• mürgiseid aineid
• kodukeemiat ega ravimeid
• grillahjusütt
• plastikut, kummi, nahka, klaasi
• sigaretikonisid
• läikepaberil ajalehti ja ajakirju

Jäätmed, mille kompostimine tuleks läbi mõelda

• liha ja kondid – need võivad minna roiskuma ning meelitada ligi närilisi ja teisi loomi-linde
• piimatooted, õlid, rasvad, kastmed – temperatuur ei tõuse kompostis nende lagundamiseks piisavalt kõrgele
• mädanenud õunad, roosioksad, haiged viljapuuoksad, tomatitaimede lehed ja varred – võivad edasi kanda haigusi

Veel lugemist: