Harda Roosna Eelmisel nädalal ministeeriumis toimunud kohtumisel osalesid rannakalurid ja püsiasustusega väikesaarte esindajad. Hiiumaad esindasid MTÜ Hiiukala juhatuse esimees Kaja Hiis-Rinne ja juhatuse liige ning rannakalur Ilmi Aksli.
TÜ Eesti Mereinstituudi direktor Markus Vetemaa ütles, et eelmise aasta seisuga on vaid 37,5% rannikumere kalade asurkondadest heas seisus. Instituut on olukorra parandamiseks välja pakkunud soovitused, mille peamine sõnum püügivahendite arvu vähendamine.
Keskkonnaministeerium selgitas kohtumisel kooskõlastusele saadetud määruse eelnõu, millega oli kalavarude kaitsest lähtuvalt ette nähtud võrkude, mõrdade ja muude püügivahendite vähendamine 15%.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuusi sõnul oldi üksmeelel selles, et sellised ühised kohtumised kalanduse tuleviku üle on väga vajalikud ja kalavarusid on tarvis kaitsta.
Vaieldi selle üle, kas kalavarusid kaitsta täiendavate püügipiirangute abil tingimustes, kus piiranguid on niigi liiga palju.
Kalurid leidsid, et täiendavateks mõistlikeks ja sihitud meetmeteks on siiski veel ruumi, ilma et see püügi ebamõistlikuks muudaks.
Keskkonnaminister Madis Kallas nentis, et põhiraskus ongi leida tasakaalukoht, kas kalavarusid kaitsta täiendavalt erinevate lokaalsete piirangutega või vähendades püügivahendite üldarvu. Oma rolli mängivad siin ka kormoranid ja hülged, kelle mõju kalavarudele hinnatakse püügiga samasse suurusjärku, mis nõuab selgelt ka sellega tegelemist.
Kohtumiselt jäi kõlama, et põhimõtteliselt ei ole paljud kalurid ka püügivahendite üldarvu vähendamise vastu, kuid küsimus on, kuidas teha seda nii, et sotsiaal-majanduslik mõju oleks maandatud. Ministeerium lubas arutelu koos kaluritega jätkata.
Toimetaja HARDA ROOSNA
