repro Kunstnik Kaljo Põllu sündis Hiiumaal Kopa külas, temast sai kunstiuuendaja, oma õpilaste vaimne juht ja suunaja, põhjarahvaste (aga mitte ainult) ja muidugi ka hiidlaste maailmapildi põhjalik uurija, kuid eeskätt eesti kunsti ja kultuuri suurkuju.
Tema käe all kujunes Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabinetist oluline kultuurikese, kus tehti kunsti ja analüüsiti süvitsi kaasaegset lääne kultuuri. Kõik see toimus karmil ja piiratud ajal…
1967. aastal asutas Kaljo Põllu kunstirühmituse Visarid, juhtides selle tegevust 1972. aastani. Tartu perioodi jäävad tema esimesed abstraktsed, popilikud-opilikud graafika- ja maalialased otsingud. See oli murrang kogu eesti kunsti jaoks. Põllu ehk hiljem mõneti vältis oma varajasi katsetusi ja otsinguid, kuid ometi pöördus 1990ndail sinna omamoodi tagasi. Põllu sisemist dialoogi näeme ka sellele suurmehele pühendatud näitusel.
Kaljo Põllu ise on kirjeldanud üht oma teekonna verstaposti nõnda: “Just 1970. aastate alguses, kui olin juba kümme aastat Tartu ülikooli kunstikabineti juhatajana töötanud, toimus minu kunstialastes tõekspidamistes muutus, mis seisnes ühelt poolt kirgliku huvi taandumises tollase lääneliku kunsti kõige modernistlikumate ilmingute vastu, teisalt aga püüdlustes liikuda mingi kindlama ja püsivama vaimse aluspinna, tegeliku toetuspunkti poole. Selleks toetuspunktiks sai eesti ja meist ida pool elavate keelesugulastest rahvaste tuhandeid aastaid vana omakultuur.”
Kaljo Põllu uuenduslike maalide näitus Simmo Põllu, Viidas Põllu ja Andres Eilarti kogudest avati sel suvel ja jääb avatuks aasta lõpuni.
Neljapäeval, 28. novembril on näituse “Kaljo Põllu 85” külastamine muuseumi Pikas majas Vabrikuväljak 8
kõigile tasuta, teised näitused poole hinnaga.
