Kärdlast rääkivate vanade kaartide näitusel saab näha nii Eesti esimest merekaarti, kui ka II maailmasõja ajal saksa lennukilt tehtud aerofotot, mille salastatus USA Riigiarhiivis võeti maha alles üle-eelmisel aastal.
Kärdla Kultuurikeskuse saalis on Muinsuskaitse Seltsi liikmete Dan Lukase, Mart Mõniste ja Patrick Rangi usina uurimistöö tulemusena vaatamiseks välja pandud näitus Kärdla ajaloolistest kaartidest ja aerofotodest aastatest 1840 kuni 1993.
Juba siis tuli mõte, leitud kaardid näituseks korraldada.
Dan Lukas räägib, et umbes kolm aastat tagasi tuli Patrick Rang mõttega, võtta ette Kärdlat kujutavate kaartide väljaselgitamine, nimekirja koostamine ja kaartide leidmine erinevatest allikatest. Alustuseks püstitati eesmärk, leida seni tundmata kaarte, kus Kärdlat oleks kujutatud maja täpsusega. Leitigi umbes sadakond kaarti, mida tuli trükiks ette valmistada ning millega Mart Mõniste sai tegeleda mitu aastat. “Juba siis tuli mõte, leitud kaardid näituseks korraldada,“ ütleb Dan Lukas.
“Paljude kaartide skaneeringud saime Rahvusarhiivist, “ selgitab Mart Mõniste.
Eesti esimene merekaart koostati Kärdla reidi kohta, kus ka linn detailselt peal.
Ootamatud kohad
Kokku kogutud kaartidest kõiki siiski trükivalmis ei saanud, kuna ajahambast puretud kvaliteet oli liiga vilets. Näiteks on uurijatel teada veel üks 1806. aastast pärit kaart, mis kujutab Kärdlat kui Rootsi küla, kuid trükikõlbulikku versiooni sellest ei saanud. Küll on aga teada, et selle kaardi originaal asub Ukraina Rahvusraamatukogus.
Kaarte on tulnud välja väga ootamatutest allikatest, mitte ainult arhiividest. Eri infosüsteemidest on jälile saadud näiteks 1934. aasta aerofotodele, mis pärinevad Eesti kaitseväe lennukooli fotoalbumist.
“Sellist allikat ei oska algselt seostada ei Hiiumaa ega Kärdlaga,“ räägib Dan Lukas. Kaardid tulid ilmsiks Kristiina Hellströmi ja Jaan Vali kaudu, kes jõudsid nendeni läbi oma erialade. “Kuna Jaan Vali uuris tuletorne, siis sellest albumist ta Tahkuna kohta info leidiski,“ toob Dan Lukas näite, kuidas jõuti Lennusalga albumini, kus talletatud fotod kaheksast Hiiumaast ülelennust. Kursandid lendasid ringi ja muudkui pildistasid.
Selliste fotodeni jõudmiseks peab teadma, et selliseid lende tehti ja fotod on säilinud. Isegi, kui fotod on käes, peab lappama läbi sadu albumites olevaid pilte, kus on näha vaid maju ja kirikutorne ning uurija peab järeldama, kus Eestimaa nurgas pilt tehtud on. Toonastelt Kärdla fotodelt saab väga üksikasjalikult näha vabriku hooneid ja elumajasid. Näitusel olev pilt on suurendatud 15 x 20 sentimeetriselt fotolt, negatiive nendest säilinud ei ole.
1941. aastal tehtud aerofoto vabanes salastatuse alt alles hiljuti.
Segadus aastatega
Dan Lukas seletab, et aerofotolt saadud info on palju täpsem kui kaartidel, kus võib teinekord igasugu segadust ette tulla, nagu seda juhtus näitusel oleva vanima kaardiga, mis pärineb aastast 1840.
“Eesti Rahvusarhiivi Suuremõisa kaartide mapis asuva kirje järgi saame teada, et kaardistus toimus 1823–24. Mapp on vormistatud 1830,“ räägib Mart Mõniste. “Välja pandud kaardi peal on kujutatud vabrik, meistrite majad ja Pikk maja, mis ei saanud olla ehitatud enne 1840.”
Maju täpselt dateerida ajalooliste kaartide järgi üldiselt ei saa, sest me ei saa kindlad olla, kas kaardil olev realiseeriti või jäigi visiooniks.
Mart arutleb, et kui vabrik asutati Suuremõisas 1829, kolis Kärdlasse 1830, siis on selge, et mingit vabrikukompleksi 1830. aastal veel olla ei saanud. Arhiivimaterjalidest selgub ka, et Kalevivabriku esimene hoone Kärdlas põles maha, kaardil on aga kindlasti esitatud uus kivist tööstushoone. Muinsuskaitse registri järgi on Pikk maja ehitatud umbes 1840, mitte enne. Saladus laheneb, kui mõelda, et esmane kaardistus tehti küll 1824. aastal, aga seda täiendati pidevalt, sest need kaardid olid ühtlasi mõisa planeerimise töökaardid.
Tihti on ka nii, et maja ehitusaastat ei ole võimalik kuskilt mujalt teada saada, kui ainult kaartidelt, ütleb Mart Mõniste. Pargi tänaval asuvat ametnike maja näiteks 1840. aasta kaardil veel ei ole, aga kakskümmend viis aastat hiljem koostatud kaardil juba on, järelikult ehitati see vahemikus 1840 kuni 1865. Kunagise kalevivabriku arhiiv on Peterburis, seega täpsed andmed puuduvad.
“Maju täpselt dateerida ajalooliste kaartide järgi üldiselt ei saa, sest me ei saa kindlad olla, kas kaardil olev realiseeriti või jäigi visiooniks,“ räägib Lukas. Näiteks Vabaduse tänava ääres on kaardil kujutatud pikad majad ja neid on kaardil näha viis tükki. Tekib küsimus, et kas need ka tegelikult ehitati või jõuti kahe kaardi koostamise vahelisel ajal nii ehitada kui ka lammutada.
Küll aga saab 1840. aastaga dateerida praeguse Sadama tänava vabrikutööliste majasid, mis on Kärdla kõige vanemad majad. Sadamat ennast vanimal kaardil veel ei ole.
Mõni kaart võib olla küll visuaalselt ilus, kuid detailset infot väga ei anna.
Aegumatu näitus
Näitusel väljas olev 1921. aastal koostatud Kärdla reidi kaart on Eesti Vabariigis üldse esimene eestikeelne merekaart. “Sellega tegeles kartograaf Mei, kes oli Hiiumaa mees,“ selgitab Mõniste. “Kärdla meestel oli hädasti vaja purjetada ja eks ta pani koduranna kaardile.“ Hämmastava detailsusega on kaardil esitatud Kärdla linn, mida polnud merekaardile ju vajagi. Merealale on kantud vanad meremärgid, sihid, Paluküla kirik, Lehtma paagid ja Lehtma sadam.
“See on nagu kunstiteos, seisad ja vaatad,“ ütleb Mart Mõniste uhkusega.
Alles hiljuti päevavalgele tulnud 1941. aasta aerofoto pildistamise kuupäev on 21. mai 1941, kui sõda ei olnud Eestimaal veel alanud. Seeria “German Flown Aerial Photographs“ on tehtud saksa luurelennuki poolt ning arhiveeritud USA Rahvusarhiivis. Lennuk tegi mitu ülelendu, kõige täpsemalt pildistati muidugi Tahkuna poolsaare militaarobjekte.
“Ameerika arhiivis on kümneid tuhandeid kaadreid, mida ei ole veel avalikuks tehtud,“ selgitab Mart Mõniste, et materjale avalikustatakse vähehaaval. USA riigiarhiivis 70 aastat salajas hoitud failid uuritakse enne kõigile vaatamiseks panemist põhjalikult läbi. Tolle seeria viite leidis Urmo Rajang ja seal on haruldaselt täpselt näha paljud Hiiumaa objektid. Praktiliselt kogu Hiiumaa on üles võetud, kuigi mõnel fotol on kohati pilved ees. Ristna ots, lennuväljad Putkastes ja Kaupsi külas. “Kui siiamaani käis vaidlus, kus Kaupsi lennuväli oli, siis nüüd, palun – võtame foto lahti ja näeme täpselt,“ selgitab Mart Mõniste. “Kärdlas on näha ka Polgu ehitus: kasarmud on juba valmis, söökla-klubi on valmis. 1940. aastal hakkasid venelased siia ehitama, juba on näha ohvitseride elamu Sõnajala tänaval, maavalitsuse maja ning sidehoone, mis võimlaks ümber ehitatud. Lagedaks on tehtud suur plats veel edasiseks ehituseks. Kärdla Kaitseliidu lasketiir Autobaasi tee ääres paistab samuti,“ loetleb Mart Mõniste Polgu ehitisi.
Täiendused võiksid tulla kasvõi meie enda kaartide nimekirjast, kui me saame kvaliteetsema koopia, mida on võimalik trükkida.
Dan Lukas viitab, et sellelt fotolt on ka ilusti näha, millest Liiva tänav on oma nime saanud. Nimelt paistavad suured liivased laigud nõmmel selgelt kätte. Siit ei ole aga liiva kaevandatud, vaid Tiit Harjaku andmeil olla omal ajal Käina ja Heltermaa maantee vahelisel alal Nuutri jõge õgvendatud ning sealt kaevandatud liiv veetud tulevase Liiva tänava piirkonda hunnikutesse.
Järgmine aerofoto seinal on aga alles aastast 1970. “Veneaegne paljundus on nii kehva kvaliteediga, et on praeguseks punaseks tõmbunud ja loetamatuks muutunud. Sellest suurt meeter-korda-meeter plakatit trükkida ei saa,“ ütleb Dan Lukas. Uurijate arvutis on kaardid ja aerofotod muidugi olemas.
Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.
Toonaseid kaarte tehti Riias asunud Kartograafia Peavalitsuse poolt ja aerofotod olid muidugi tegemise ajal salajased. Tahkuna poolsaar, kõik lennuväljad ja sadamad lõigati piltidelt välja. Väljas oleval kaardil on näha kalurite sadamasild ja liivade liikumine järgmise, 1984. aasta aerofotoga võrreldes.
Projektiga on uurijatel plaanis edasi minna. Käesolev projekt keskendus Dan Lukase sõnul sellele, et Muinsuskaitse Selts oleks võimeline sellist infot vastu võtma. Kui infot hakkab kogunema, siis Hiiumaa Muuseum saab olema kohaks, kus saadud tarkust talletada.
Praegu välja pandud näitus on uurijate sõnul aegumatu ja seda on võimalik täiendada. “Täiendused võiksid tulla kasvõi meie enda kaartide nimekirjast, kui me saame kvaliteetsema koopia, mida on võimalik trükkida,“ sõnab Dan Lukas. “Me katsume seda näitust pidevalt väljas hoida sellistes kohtades, kus inimesed seda näevad.“
Kärdla Kultuurikeskuses saab näitust külastada aasta lõpuni.
Hiiumaa muinsuskaitseselts palub endaga ühendust võtta Kärdla elanikel, kelle on oma maja lugu teada. Näitust tutvustavas voldikus esitab HMS küsimusi, mille vastused neid huvitavad:
Kas Sul Kärdla elanikuna on teada oma maja ajalugu? Kes seal järgnevalt elasid ja umbes millal?
Milline on sinu seos esimese perega?
Milliseid lugusid ja mälestusi on sul jagada maja ajaloost ja elanikest?
Kas Sul on maja ajaloo kohta dokumente (ostu-müügilepingutest majaraamatuni) ja pilte nii majast kui ka selle elanikest läbi aegade?
Kogukonna ajaloo hoidmiseks palubki HMS nendele küsimustele vastuste teadjatel ühendust võtta.
Raul Vinni
Millal see ehitati?
kes oli selle esimene elanik (pere)?
