Lõppenud talvel avatud olnud kolmel jääteel sõitis kokku 33 545 sõidukit, maanteeamet kulutas jääteedele ligi 142 000 eurot.
Kõige elavam liiklus oli Haapsalu–Noarootsi 3,9 km pikkusel jääteel, kus sõitis ligi 20 000 autot.
Mandri ja Vormsi saare vahelist 10,2 km pikkust jääteed kasutas ligi 9000 ning mandri ja Kihnu saare vahelist 12 km pikkust jääteed ligi 5000 autot.
Haapsalu–Noarootsi jäätee oli avatud 14. jaanuarist 8. aprillini ehk 77 päeva, Rohuküla–Vormsi jäätee 22. jaanuarist 8. aprillini ehk 62 päeva ja Munalaiu–Kihnu jäätee 12. märtsist 7. aprillini ehk 26 päeva.
Haapsalu–Noarootsi jääteele kulus üle 43 000 euro, Rohuküla–Vormsi jääteele 49 000 eurot ning Munalaiu–Kihnu jääteele 32 000 eurot.
Maanteeamet kavandas ka Hiiumaa ja Saaremaa vahelise Tärkma–Triigi, mandri ja Hiiumaa vahelise Rohuküla–Heltermaa ning mandri ja Muhu saare vahelise Virtsu–Kuivastu jäätee avamist, kuid uuringutest kaugemale ei jõudnud. Tärkma–Triigi jäätee uuringutele kulutas maanteeamet 8000 eurot ja Rohuküla–Heltermaa jäätee uuringutele üle 10 000 euro. Virtsu–Kuivastu jääteele maanteeametil tänavu raha ei kulunud.
Mullu kulutas maanteeamet jääteedele kokku 37 000 eurot, avatud oli kaks jääteed. Mullu 6. veebruaril avatud ja 1. märtsil suletud 3,8 km pikkust Haapsalu–Noarootsi jääteed kasutas 3500 autot ja tee rajamine ning hooldus maksis 9000 eurot. Mullu 9. veebruaril avatud ja 1. märtsil suletud 10,2 km pikkust Rohuküla–Vormsi jääteed kasutas ligi 2000 autot ja see maksis üle 16 000 euro. Tärkma–Triigi jääteed mullu ei avatud, kuid uuringute ja trassi mahamärkimise maksumuseks kujunes ligi 5000 eurot. Munalaiu–Kihnu jääteed ei avatud samuti, selle uuringud ja trassi mahamärkimine läksid maksma üle 7000 euro.
BNS/HL
