25. juuni 1944 – 25. august 2017
Õpetaja, õpetaja, ÕPETAJA – erinev kirjapilt, erinev tundevarjund. Õpetaja Kaul Kikas, õpetaja Kaul Kikas, ÕPETAJA KAUL KIKAS – kui palju erivarjundeid.
Sinu puhul, Kaul, on ainuõige ÕPETAJA KAUL KIKAS, sest oskused ja teadmised, mida Sa oma õpilastele jagasid, on ammendamatu varamu. Saadud varamu aitab Sinu õpilastel paika panna oma elu alustalad.
Sina ise imesid oma õpetajaks olemise tarkuse sisse koos emapiimaga, vajalikud tööoskused ja teadmised omandasid koolmeistrist isa ja ema käe all Rakkes, Puurmannis, Laiusel. Tallinna Pedagoogiline Instituut andis Sulle ametlikud õigused olla õpetaja.
Aastal 1969 saabud koos abikaasa Enega Hiiumaale. Sinust saab kooliosakonna juhataja, kuid 1970. aasta sügisel astud koos oma hella ja tööka kaasaga üle Emmaste kooli läve. Sinust saab selle kooli direktor aastani 1986. Ja Sa õpid Emmastet jäägitult armastama, nii jäägitult, et rajad siia oma kodu.
1970–1986 – olla direktor neil aastail ei ole kerge. Loomulik, et direktor vastutab kooli õppe-kasvatustöö ja ideoloogilise kasvatustöö eest. NB! Õpetaja tunnikonspekti kohustuslik osa on kuus ideoloogilise töö eesmärki antavas tunnis. Aga lisaks sellele on koolidirektori iseenesest mõistetav mure, et ta hoolitseb vajaminevate küttepuude olemasolu eest, koolile kuuluva väikese põllumaa harimise eest. Siit saab koolikokk vajalikud juurviljad toiduks. Raamatupidajat koolil ei ole, see tähendab, et õpetajate palgalehed koostab direktor. Ja sada muud väikest pisiasja. Ka koolipargi korrashoid on direktori mure.
Kuidas Sa suutsid seda koormat vedada? Eelkõige aitas Sind Su austus ja sallivus nii kolleegide kui ka õpilaste vastu, vastastikune usaldus ja mis peamine, Sa ise olid kõikide tööde eestvedaja, olgu see vikatiga pargi niitmine, sõnnikuvedu põllule, saagi koristamine. Sa ei peljanud ühtki tööd, kõike Sa oskasid ja tegid. Kui kool sai oma traktori, oli Sul lihtsam, õpetasid ka õpilased traktoriga töötama. Kooli juurdeehitused, kapitaalremont – igal pool oled tegev ja tegus koos oma pere, kolleegide ja õpilastega.
Neil aastail oli au sees pioneeritöö. See pidi olema tasemel. Ilma selleta ei olnud ka kool tasemel. Üheks pioneeritöö osaks oli koguda ravimtaimi. Mäletan Sind kütmas mõisa vana reheahju ja rehe lael kuivavaid segamas. Neid oli seal ligi sada kilo.
Aga… samal ajal vedasid Sa mitut orkestrit, juhendasid ansambleid, õpetasid lastele pillimängu ja laulmist, isegi mõne muusikali tarbeks seadsid muusika ja valmisid menukad etendused. Lastevanematele meeldisid need väga. Osalesid oma perega Balti ketis.
Inglise ja rootsi keele õpperingid, töö Emmaste kolhoosis kultuuritöötajana, Emmaste oma lehe väljaandja olid Sa ka… Pärast direktoritöö üleandmist
Merike Kallasele töötasid koolis edasi võõrkeeleõpetajana ja asutasid koos rootslasest sõbra Göran
Lindbergiga OÜ Hiiulink. Olid giid, kui vaja.
Aga kodu, Kaul, Sa ise ütlesid: “Ilma minu hella, ausa, südamliku, tööka ja võluva naise Eneta ei oleks mu elul tõelist väärtust ja õnne olnud, tema tõi mu ellu tõelised väärtused, minu lapsed, mu pojad ja tütre… mu lapselapsed. Tema on minu kodu hing, minu armastus.”
Haava talu kodumaja valmis Sinu ja Ene töökate käte abil, siin õpetasite lastelastele esivanemate jonni ja visadust, töökust ja visadust, oskust ja tahet ise hakkama saada.
ÕPETAJA KAUL KIKAS – Sinu küntud pikk ajavagu katkes järsku. Kuigi me teame, et iga ajavagu lõpeb kord, tundub iga lõpp meie jaoks järsk. Kuid Sa jätsid endast meie hinge head jäljed.
HEAD TEED, HEAD TEED – ÕPETAJA KAUL KIKAS, Marie Breveri preemia nominent.
Kolleegide nimel
Sende Lipu