Eile sõlmisid Sotsiaaldemokraatlik erakond, valimisliit Ühine Hiiumaa ning Reformierakond Kärdla keskväljakul koalitsioonilepingu Hiiumaa valla juhtimiseks aastatel
2021–2025.
Lepingu allkirjastasid Hergo Tasuja (SDE), Margit Kagadze (ÜH) ja Aivar Viidik (RE) ning tõenäoliselt oli see Hiiumaal üks esimesi kordi, kui üht valda hakkab juhtima kolmikliit.
“See oli uus kogemus,” ütles esimest korda koalitsiooniläbirääkimisi juhtinud Hergo Tasuja, “leppe sisu osas meil suuri erimeelsusi ei olnud – kuna ei ole võrdlusmomenti, siis on keeruline võrrelda, kui hästi hakkama sain, – aga kuna sisu on kõige tähtsam, siis see peegeldab kõige paremini valimistel lubatut.”
Kõige olulisemana tõi ta välja, et valla juhtimine ja investeeringud on lepingus viimasel kohal, inimeste elukeskkond kui kõige olulisem, esimene ja kõige pikem peatükk. “Elukeskkond on see, millega me järgmisel perioodil hoolega tegeleme – see algab elamutest, aga hõlmab ka terviseradu, loodust, mänguväljakuid, hajaasustuse programmi suurendamist ja nii edasi.”
Tasuja nentis, et leping on mingil määral kõigi kolme osapoole nägu. “Aga eks igaühel olid ju omad plaanid, mismoodi nad oleksid toimetanud, kui nad oleksid täitsa üksi saanud valda juhtida.”
Kõige rohkem erimeelsusi põhjustas tema sõnul valitsemismudel, aga kuna valimistulemused näitasid kohe selgelt ära, et valijad eelistavad olemasoleva süsteemiga jätkamist, siis selle üle palju ei diskuteeritud.
Tasuja sõnum opositsioonile oli, et nad soovivad teha head koostööd: “Oleme näidanud nii sõnades kui tegudes, et kavatseme neid kaasata ja välja pakkunud, et nad täidaksid volikogu aseesimehe koha ja soovime ka volikogu komisjonides vastutust laiemalt jagada.”
Valimisliidu Ühine Hiiumaa poolt leppe allkirjastanud Margit Kagadze rõhutas, et kõik, mis lepingus kirjas, on suunatud hiidlaste elukvaliteedi parandamiseks ning nii uutele elanikele kui Hiiumaal elavatele ja töötavatele inimestele uuete võimaluste loomiseks.
“Praegu on väga hea aeg investeeringuteks ja me peame seda aega ära kasutama,” ütles Kagadze. Küsimusele, kas vallal on võimekust investeerida, vastas Kagadze veendunult – jah, on küll. “Loomulikult peab targalt majandama, aga elu on näidanud, et alati need kõige odavamad säästulahendused ei anna pikaajalist efekti – kui teha asju, siis teha ikkagi korralikult ja eesmärk peaks olema kvaliteedi tõus, mis alati ei pruugi olla kõige odavam.”
Kümnekonnast investeeringust tõi ta välja Ühise Hiiumaa idee, Kõrgessaare programmi, millega tulid kaasa ka koalitsioonipartnerid ja millega hakatakse sihipäraselt Kõrgessaare osavalla arenguga tegelema. “Soovime sinna anda rohkem hoogu juurde ja sellepärast on kirjas Kõrgessaare programm, mis seda piirkonda aitab – koos kohalike inimeste ja ettevõtjatega loome meetmed, samuti aitame kaasa kalatehase hoone konserveerimisele ja sellele uue lahenduse leidmisele.”
Veel tõi ta positiivsena välja, et jätkatakse osavaldade süsteemiga, millele valijad andsid positiivse hinnangu. “Me küll analüüsime seda, aga on selge, et tugevad piirkonnad teevad kokku ühe tugeva omavalitsuse,” ütles Kagadze.
Aivar Viidik ütles enne allkirjastamist, et tal on väga hea meel, et leping sai Reformierakonna nägu.
Hiiu Lehele selgitas Viidik, et nende valimisprogrammis oli kirjas, et Hiiumaa valla juhtimismudelit tuleb muuta ja seniselt regionaalselt mudelilt tuleb hakata liikuma valdkondliku juhtimise poole. “Mis tähendab, et elualad on vaja ühendada ja koondada ja selles suhtes on juba ka väga häid kokkuleppeid tehtud selles mõttes, et oleme kokku leppinud, et teeme juhtimisauditi ja pärast seda hakkame analüüsima, kuidas auditi tulemusi ellu viia ja teeme konkreetse tegevuskava,” tõi Viidik leppest tema hinnangul olulise välja. Positiivse näitena tõi ta uue vallavalitsuse abivallavanemad, kelle alla koondub valdkondlik juhtimine. “Peame vaatama, kuidas muuta juhtimine efektiivsemaks, et ei oleks dubleerimist, inimesed oleks tööga kaetud, kvalifikatsioon tõuseks ja teenuse kvaliteet ei langeks.”
Investeeringute kohapealt oli Viidik üsna pessimistlik ja ennustas, et ees ootavad rasked ajad seetõttu, et valla investeerimisvõimekus ei ole väga kõrge. “Kuna meil on olnud kalleid objekte ja tuleb ka peale ja on võetud ette kohustusi, näiteks kasvõi Kärdla lasteaia näol, mille oleme juba varasemalt lubanud korda teha. Nii et aus vastus on see, et meie investeerimisvõimekus lähiaastatel ei ole väga kõrge ja ära tuleb teha asjad, mis on juba varasemalt lubatud.”
Koalitsioonilepingus on kirjas, et tegutsetakse põhimõttel, et Hiiumaa ei ole ääremaa ning Hiiumaal ei ole ääremaad. Jätkatakse osavaldadega. Samas võetakse eesmärgiks tõhustada valla juhtimist, kasvatada valdkondlikku kompetentsi ja muuta otsustusprotsesse tõhusamaks.
Uus võimuliit kavatseb ellu viia varasemalt planeeritud ning eelarvestrateegias kajastuvad investeeringud. Neist töös on Kärdla põhikooli uue hoone ehitus, kohe algavad Kalana jahisadama arendamine ning Sõru jahisadama laiendustööd. Jätkub Käina huvi- ja kultuurikeskuse uue hanke ning Palade spordihalli rekonstrueerimise ettevalmistamine. Uue algatusena käivitatakse Kõrgessaare programm, andmaks selle piirkonna arengutele tugevamat hoogu.
Kolmikliidul on 23liikmelises vallavolikogus 15 kohta.
Kokkuleppe järgi nimetab vallavanema Sotsiaaldemokraatlik erakond. Lisaks kuuluvad vallavalitsusse kaks abivallavanemat, kellest ühe nimetab Reformierakond ning osavallavanemad. Igal osapoolel on vallavalitsuses vähemalt kaks kohta.
Volikogu esimehe esitab Ühine Hiiumaa, aseesimehe koht pakutakse opositsioonile.
