Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala spetsialist Lia Rosenberg on veendunud, et UNESCO programmist Inimene ja biosfäär tuleks rohkem rääkida, kuna kuulumine sellesse programmi on tema hinnangul ka Hiiumaa suur võimalus.
“See, et me oleme lülitatud sellisesse ülemaailmsesse võrgustikku, loob meile väga palju eeliseid. Näiteks ka juhul kui tahame Euroopa Liidust toetusraha taotleda – oleme ju väljavalitud piirkond,” kinnitas Rosenberg. Eestis teist UNESCO biosfääri programmiala ei olegi, lähimad asuvad Lätis ja Soomes Turu saarestikus.
Selleks et avalikkust teavitada, algatas Saaremaa ülikoolide keskus koostöös keskkonnaametiga suve- ja talveülikoolide koolitussarja. Teemade kaupa on nüüdseks käsitletud säästva arengu võimalusi Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmialal (BPA). Esimese suveülikooli peateemaks olid rohemajandus ja kitsamalt põllumajandus, metsandus ja transport. Talveülikoolis keskenduti rohelisele energiale ja viimasel suveülikooli seminaril Hiiumaal said sõna kestliku turismi spetsialistid.
Ülikoolide keskuse tegevjuht Maie Meius rõhutas enne seminari algust, et biosfääri programmiala ei tähenda ainuüksi inimest ja loodust, vaid ka majandust ja sotsiaalsfääri, mis kõik peavad suutma toimida koos ümbritsevat keskkonda kahjustamata.
Ta tõi kestliku põllumajanduse näite Saaremaalt, kus Mustjala valla Küdema küla talupidajad Kairo ja Sinika Pilviste kasvatavad lihaveiseid, hooldades nii ühtlasi maastikke, liha aga väärindatakse kohapeal toiduks.
Kestliku väiketööstuse näitena pakkus ta välja Saaremaa lubjapargi, mis asub Lümanda vallas Mõisakülas. Seal põletab kolmandat põlve koolmeister Priit Penu lupja nii-öelda vanal moel – tulemusteks väikesemahuline tootmine, kõrgekvaliteediline lubi ja huvitavad koolitused.
“Nii või teisiti me loodust tootmisega mõjutame, aga seda saab teha mõistlikult, et mõju oleks vähem,” selgitas Meius. Veel ühe olulise asjana, mis kestlikku rohemajandust iseloomustab, rõhutas ta kohalike ressursside väärindamist kohapeal.
Hiiumaa suveülikoolis osales 43 ühel või teisel viisil teemaga seotut Muhu-, Saare- ja Hiiumaalt. Hiiumaa ametikooli arendusjuht Signe Leidt ütles, et tuli suveülikooli kahel põhjusel. Esiteks seepärast, et Hiiumaa ametikoolis on ühe Erasmus-projekti raames ettevalmistamisel uus, ökoturismi õppekava. Teiseks, et tal endal on väike puhkemaja ja teda huvitab see, kuidas turismi loodust säästvalt arendada.
Ly Kaups tõi näiteks Leader programmi, mis uuel perioodil on võtnud üheks alusideeks biosfääri programmiala ja nn rohemajanduse – seega on mõtet teemaga kursis olla. “See on Hiiumaa tee ja see on ka meie turismiettevõtjate jaoks ainuke edasiviiv ja pikemaajaliselt töötav võimalus,” selgitas Kaups. “Me ise võib- olla alati seda nii ei sõnastagi, aga Hiiumaal elades me lihtsalt peame nende põhimõtetega arvestama ja tihti arvestamegi. Mitte nii väga teadlikult kui alateadlikult – see tähendab, et see ongi õige tee, kui me neid põhimõtteid nii ehk naa kasutame.”
Suveülikoolis osalejad viidi tutvuma Hiiumaa loodusturismi vaatamisväärsustega. Rosenbergi sõnul oli tagasiside osavõtjatelt ülipositiivne, kiideti ettekandeid, nende sisukust ja sidusust. Sooja ja sügava mulje jätsid Ristna ja Palade loodushariduskeskused. Suuremõisa külastuskeskuse käivitamisele lubati pöialt hoida. Toidukohtadest sai eraldi ära märgitud Roograhu sadam kahel põhjusel, et väärindatakse kohalikku kala ja et seda püütakse teha aastaringselt. “Igal juhul tekitas lühike tutvumisreis külalistes soovi tagasi Hiiumaale tulla, et veel rohkem meie loodus- ja pärandkultuuriväärtustest osa saada,” lisas Rosenberg.
