Huvitav teada, et Hiiumaa orienteerumisklubi (HOK)
85 liikme seas on kaks, Ann Warma Laas ja Andres Laas, kes igapäevaselt elavad Rootsis. Kohal ja võistlemas olid nad ka 60. Hiiumaa karikavõistlusel.
“Minu abikaasa juured on Hiiumaal – tema vanaema oli siit pärit,” rääkis õpetajana töötanud Ann Warma Laas (62), kes noorena mängis palli, orienteerumisega aga puutus kokku, kui nende poeg kümneaastasena orienteerumistrenni läks. Ta ise oli tollal kuskil 35.–40. eluaasta vahel. Samas teab ta Rootsis päris paljusid, kes orienteerumisega alustavad alles pensionile jäädes. “Rootsis on väga palju veteranide orienteerumisi, mida korraldatakse töönädala sees ja tööpäeva ajal.”
Küsimusele, milles seisneb orienteerumisspordi võlu, et seda nii pikkadeks aastateks harrastama jäädakse, vastas Ann, et orienteerudes sa ei mõtle, et sa teed trenni. “See ei ole ainult jooksmine – sa pead mõtlema, kust sa leiad selle punkti ja kui sa selle leiad, siis trenn tuleb nagu pealekauba ja hea enesetunne ka.”
Tähtis on ka sõprus. “Käime Rootsis väga palju orienteerujatega omavahel läbi, käime välismaal võistlemas ja kõik põlvkonnad käivad koos ja suhtlevad omavahel,” selgitas ta. “Kui mina Rootsis üles kasvasin, siis Rootsi ühiskonnas olid noored omaette, täiskasvanud omaette, aga Rootsi Eesti kogukonnas olid põlvkonnad kogu aeg koos. Samasuguse võlu leidsime ka orienteerumises – kõik põlvkonnad koos. Ja kui on suured võistlused, kus kakskümmend tuhat võistlejat koos, on karavanid ja telkide ala ja õhtuti istutakse lõkke ääres koos, siis see on suur asi. Ka Hiiumaa on meile südamesse jäänud – siin on alati hea.”
M55 klassis tuli Andres Laas (60) kahe päeva kokkuvõttes karikavõitjaks, N55 klassis oli Ann Warma Laas kuuendal kohal.
Tõnisson: Kammerlik võistlus
Mait Tõnisson, kes töötab Eesti orienteerumisliidu juures liikumisharrastuse ja ITvaldkonna juhina, nimetas Hiiumaa karikavõistlusi kammerlikeks. “See ei ole liiga suur, kõik on mõnus, sel on juba oma ajalugu taga – see kuuskümmend aastat – on niisugust ambitsiooni ja iseteadvust. On niisugune pisike, natuke Hiiumaa moodi – aga kõik liigub rahulikult-sõbralikult-koduselt – ei hüüa suuri pasunaid, aga kõik on lihtne, kodune ja mõnus.”
Karikavõistlustel käivad nad koos perega aastaid. “Hiiumaa on väga teistmoodi,” ütles Tõnisson, et saarel on mõnus olla ja siin pea puhkab.
Samas on tema sõnul ette teada, et võistelda siin lihtne pole, kuigi vähemalt korra on käidud igal aastal. “Rada on siin alati keeruline ja seda me siia otsima tulemegi.”
Tõnisson ütles, et Hiiumaa võistluste korraldusega on ta alati rahul. Mandri võistluste, näiteks Eesti meistrivõistluste stardiajad, aga pannakse alati paika selle järgi, kuidas hiidlased laevaga kohale jõuavad.
Hiiumaa orienteerumise tulevikku hindas Mait
Tõnisson heaks. Selleks annavad alust tulemusi näitavad noored sportlased, mitu head treenerit, kelle grupid on täis, ja äsja treenerite hulka lisandunud Elo Saue, kes ühtlasi on ka Hiiumaa spordikooli direktor.
