Connect with us

Uudised

Mis on ühist õuntel ja Dagöplastil?

Tiina-Liina Uudam
ASi Dagöplast kolme­liikmeline meeskond läbis neli kuud kestnud digitaliseerimise meistriklassi koolituse, tulles 19 osaleja hulgas auhinnalisele kolmandale kohale.
“On võimalik leida madalal rippuvaid suuri punaseid õunu, mida ise asjas sees olles ei pruugi tähele panna,” tõdes ettevõtte tehnikajuht Reino Oago peale Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) koolitusprogrammi läbimist.
Septembrist detsembrini kestnud programmis osalesid ettevõtte tootmisjuht Janno Leiger, IT-juht Janek Elmi ning tehnikajuht Reino Oago. See, et ühest ettevõttest osaleks kaks-kolm inimest, kellel on ettevõtte juhtimises oluline roll, oli koolituse korraldanud EASi tingimuseks.
“Meie plussiks oli, et tänu kogu meeskonna panustamisele olime suutelised programmi jooksul viima muudatused täide ja näitama programmi lõpus tulemusi,” tõi Oago esile edu võtmeteguri.
Tehnikajuhi sõnul keskendusid nad digitaliseerimise meistriklassi jooksul peamiselt tootlikkuse kasvu ja praagi vähendamise võimalustele ühe ekstruuderi* näitel.
“Saime ühe seadme pealt tuua välja võimalused ning neid siis edasi paljundada. See annab hea tõuke kogu meeskonnale, et projektiga edasi minna.”
“Lisaks hakkasime logima süsteemselt andmeid, et tulevikus inimese töö oleks lihtsam ja seade annaks konkreetsele tootele sobivad parameetrid ette või äärmuslikul juhul soovitaks toote üldse tootmata jätta, kui mingid parameetrid ei ole saavutatavad,” selgitas Oago.
Vaja õigeid andmeid
AS Dagöplast valmistab biolagunevat ja polüetüleenist kilet ning pakub umbes 800 erinevat tooteartiklit. Ettevõtte digitaliseerimisega on tegeldud järjepidevalt – valminud on digiaudit, protsessid on kaardistatud ja tootmisseadmed digi­juhitavad.
“Andmeid oli nii palju, et me ei suutnud neid hallata,” põhjendas ettevõtte tehnikajuht programmis osalemise vajadust. Ta lisas, et oluline on eristada, miks, millal ja milleks andmeid vaja on ning siis vajalikule keskenduda.
Digitaliseerimise meistriklass andis tema sõnul ettevõttele võimaluse asjadega konkreetseks minna. “Saime palju juba koolituse käigus ära teha,” oli ta koolitusega rahul, ehkki programm oli intensiivne ning tulemuste vormistamine vajas aega. Tippkoolitajate ja personaal­se mentori tugi aitas leida probleemidele lahendused ning ise tehes aru saada, mida ja kuidas teised teevad või missugused on üldse võimalused tervikliku digi­strateegia elluviimisel.

* ekstruuder on termo­plastsetest plastidest profiil­toodete, nagu torud, vardad, lindid jms, aga ka leht­materjali, kile, graanulite jm valmistamise masin.

Veel lugemist:

Nööbist kinni

Kes tohib Hiiumaa vallavalitsuses kasutada kütusekaarti? Kas osavallavanematel on kütusekaart? Kas varasemalt (enne Aivar Viidiku juhtumit – R.V) on täheldatud kaartide väärkasutamist? Kuidas on...

Uudised

Neli aastat pole vald ohtlike jäätmete kogumisringi tellinud ja nüüdne osutas, kui suur vajadus tegelikult sellise teenuse järgi on, sest autod said enne täis,...

Persoon

Kärdla linna haljastuse eest hoolitsevad Mai Sinilaid ja Sirje Voitka lähevad lausa hoogu, kui hakata arutama teemal, mis teeb Kärdlast Kärdla või milline on...

Digileht

Hiiu Leht 03. aprillil Eiffeli eelkäija sai 150 Ohtlike jäätmete ringil jäi ruumist puudu Kas osavallavanemal peaks olema kütusekaart? Kaks naist loovad Kärdlas ilu...