Nädalase kriisi järel leppisid Keskerakond, EKRE ja Isamaa kokku koalitsiooni jätkamises ning esinesid ühisavaldusega, vastuoluline rahvahääletus toodi varasemaks.
“Meie riigi alusväärtused on ühisosa otsimises, inimväärikuses ja isikuvabadustes ning meie kohustus on suhtuda austusega kõigisse Eestimaa elanikesse,” seisis Keskerakonna esimehe Jüri Ratase, EKRE esimehe Martin Helme ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi allkirjastatud ühisavalduses.
Ühisavalduses rõhutatakse, et põhiseaduse järgi ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Samuti viidatakse põhiseaduse punktile, mille järgi on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. “See õigus lõpeb seal, kus algavad teiste inimeste õigused ja vabadused, nende tervis, au ning hea nimi,” märgitakse ühisavalduses.
“Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele, Eesti inimeste ja riigi jaoks olulistele väärtustele ning kolme erakonna sõlmitud koalitsioonilepingule peame arendama demokraatlikku õigusriiki, kus ühiskonnas on tagatud inimõigused, sõnavabadus ja isikuvabadused; kus austatakse kõiki Eestimaal elavaid inimesi, nende vaateid ja arvamusi ning kus igaühel on võimalus ennast teostada,” on ühisavalduses veel kirjas.
Rahvahääletus kevadel
Ühtlasi lepiti kokku, et vastuoluline abieluteemaline rahvahääletus toimub kevadel ja mitte kohalike omavalitsuste valimistega samal päeval, nagu on EKRE soovil kirjas koalitsioonilepingus.
Ekspertide hinnangul oli abielu ainult mehe ja naise liiduna defineeriva rahvahääletuse nihutamine kevadeks EKRE suurim järeleandmine oma koalitsioonipartneritele.
Võimuliidu püsimine sattus küsimärgi alla pärast siseminister Mart Helme intervjuus Deutsche Wellele, kus ta ilmutas ebasõbralikkust seksuaalvähemuste suhtes. Sellega pälvis EKRE Keskerakonna juhtkonna terava kriitika.