“Biosfääri kaitsealad peavad hoidma ja rohkendama loodus- ja kultuuriväärtusi niisuguse elukorralduse kaudu, mis on teaduslikult põhjendatud, kultuuriliselt loov ja praktikas tugev.” Nii on kirjas UNESCO programmi “Inimene ja biosfäär” biosfääri kaitsealade Sevilla strateegia tõlkes. Selle leiab kunagise Biosfääri Kaitseala ehk BKA Hiiumaa keskuse materjalides, mis ikka veel veebis leitavad.
Dokumendi sissejuhatavas osas küsitakse, millise tulevikuga seisab maailm silmitsi, kui oleme siirdumas 21. sajandisse? See on küsimus aastate tagant. Meie elame juba ajas, mille kohta selles dokumendis alles küsitakse.
Selles tekstis nimetatakse Biosfääri kaitseala mudeliks, millest võivad saada inimese ja looduse lepitamise näidisalad.
“Biosfääri kaitsealad on midagi enamat kui ainult looduse kaitsmise alad,” kirjutatakse selles väljaandes.
Nüüdseks on Biosfääri Kaitsealast saanud Biosfääri Programmiala. Miks?
Biosfääri programmiala spetsialist Lia Rosenberg ütleb, et see nimetus on justkui tunnustus selle eest, et selles paigas on olemas inimese ja looduse vaheline tasakaal.
Iga biosfääriala peab vastama teatud tingimustele, iga kümne aasta tagant peab tegema uue aruande ja näitama, kuidas ala vastab programmi nõuetele. Biosfääriala tunnustus antakse teatud tingimustel ja neid tingimusi tuleb täita. Tiitel võidakse ka ära võtta kui tasakaal paigast nihkub.
Kus see tasakaalupunkt on ja millal see paigast nihkub.
Mujal on kogukonnad programmialal sõlminud kokkuleppe, milline see tasakaal on – meil kogukond sellest nimetusest eriti ei tea ega hooli ehkki olemas on see tiitel olnud varsti 30 aastat.
Mis on põhjus?
14. märts 2017
