Connect with us

Tervis

Pealtvaatajana Kärdla staadionil

Kadi laid
Möödunud teisipäeval, 17. mail toimusid Kärdla staadionil järjekordsed Hiiumaa koolinoorte esivõistlused kergejõustikus. Kuna Hiiumaa noorkergejõustiklased on viimasel ajal sisukalt esinenud nii mandril kui kodusaarel, tekkis soov neid staadionile vaatama minna.
Kaks esimest muljet olid kahjuks ebameeldivad: puhus külm keerutav tuul, mis segas noortel häid tulemusi saavutamast. Teiseks selgus, et vigastuse tõttu ei tee kaasa üks vabariigi paremaid noori kuulitõukajaid Edgar Liiber. Tema hiljutine tulemus Rakverest, 16.09 viiekilose kuuliga ületab märgatavalt 1999. aastast Taavi Peetrele kuulunud rekordit 15.71.
Ülejäänud võistlus tõi aga kaasa palju positiivseid emotsioone. Kõigepealt oli tore see, et osalesid kõigi kuue Hiiumaa üldhariduskooli õpilased. Väike kõrvalepõige minevikku – 1949. a Hiiumaa koolinoorte võistlustel osales 13 kooli: Palade, Suuremõisa, Kassari, Käina, Jausa, Emmaste, Sõru, Leisu, Kõpu, Puski, Lauka, Malvaste ja Kärdla kool. Nii nagu õpilaste arv on ka koolide arv selle ajaga vähenenud rohkem kui poole võrra.
Teiseks oli väga meeldiv, et kogu võistluse käigus ei kohanud ühtegi noort, kes oleks suhtunud võistlemisse ükskõikselt või käegalöövalt. Kõik pingutasid maksimaalselt, hoolimata kohast. Kavas olnud alad on läbi aegade olnud koolisportlastele sobivad. Siinkohal tuleb nõustuda võistluste peakohtuniku Toivo Pruuli arvamusega, et kavva võiks kuuluda ka üks teatejooks, mis paneks noored huviga kaasa elama.
Võistluste läbiviimine oli hea, kohtunike töö suurepärane, aga veel üks pilguheit minevikku. Koolide kergejõustikuvõistluste algaastatel olid kohtunikeks tihtipeale direktorid ja õppealajuhatajad, näiteks Paladelt Verner Hanspik, Ervin Norgan ja Aare Ristmägi, Käinast Juhan Reinthal, Emmastest Harry Raide, Laukalt Tiit Petersoo, Kärdlast Evald Teras. Koolijuhtide osalemise kohta andis omal ajal hinnangu Verner Hanspik. Ta ütles, et kui õpilased näevad, et direktorid on ise kohal, siis järelikult on nende jooksmine ja hüppamine tähtis.
Parimaid autasustati seekord väga ilusate medalitega. Varemalt on auhinnaks olnud näiteks raamatud, millesse kirjutamine pani suure koormuse võistluste sekretariaadile. Lõpetuseks võib öelda, et nii noored kui nende õpetajad on kiitust väärt.
Kärdla staadionile mõeldes on mul aga selline mõte. 2018. aastal, kui Eesti Vabariik tähistab oma 100. aastapäeva, on Kärdla staadionil 70. sünnipäev. Sellega seoses võiks toimuda üks tore spordipidu, kus võistelda saaks näiteks kergejõustikus, jalgpallis ja võrkpallis. Need alad on hiidlastele läbi aegade toonud nii võidurõõmu kui kaotusekibedust. Samal ajal võiks toimuda ka spordiveteranide planeeritud kokkutulek.

LEMBIT SAUER
spordiveteran

Veel lugemist:

Galerii

Traditsiooniliselt 1. mail peetava Kärdla päeva põhiürituseks kujunes linnajooks, mille võitsid Karl Johan Kastein ja Anni Kingsepp. Kultuurikeskuses peeti endise linnapeade osavõtul visioonikonverentsi ning...

Taskuhääling

Köikide Jüttude kümnendas osas käis külas Hiidlaste Koostöökogu juht ja kalur Ilmi Aksli.

Juhtkiri

Teeme Ära talgupäev on juba nii vana asi, et keegi ei mäletagi, kuidas 16 aastat tagasi esimest korda hoogtöö korras üle maa prügi  korjati...

Kultuur

Hiiumaa gümnaasiumi abiturient Lill Kagadze (18) võitis EKA konkursil „Kasulik kunst?!“ vaimuka lahenduse eripreemia.  Kunstiõpingutest huvitatud tütarlapse videoteos „Minu eluaastad läbi veetilga“ (2024) kujutas...