Enamasti on nende jälgede põhjuseks „driftimine“ – tegevus, mis oma olemuselt ei ole keelatud, kuid on lubatud ainult selleks ette nähtud ja turvalistes tingimustes. Näiteks selleks spetsiaalselt tehtud jäärajal või eramaal maaomaniku loal, kui see lähiümbruse elanikke mootorimüraga ei häiri.
Driftimine, mille käigus tekitatakse sõidukile teadlikult ülejuhitavus, on kindlate reeglitega tore motospordiala, mida harrastatakse liikluseks suletud radadel ja platsidel, sest isegi professionaalidel läheb auto vahest käest ära. Avalikel teedel ja tänavatel ei ole sõiduki tahtlik libisemisse viimine lubatud, kuna see seab ohtu nii juhi enda, teised liiklejad kui ka kõrvalise vara. Liiklusseadus kohustab kõiki liiklejaid hoiduma tegevustest, mis võivad häirida liiklust, põhjustada õnnetusi või tekitada varalist kahju.
Libe tee, värskelt sadanud lumi ja halb nähtavus võivad muuta näiliselt süütu „sõiduvõtte katsetamise“ hetkega ohtlikuks olukorraks. Tahtlik külglibisemine võib lõppeda sõiduki üle kontrolli kaotamisega ka kõige väiksema faktori muutumisel või sõiduoskuste vähesuse tõttu. See omakorda võib põhjustada kahju pargitud autodele, liiklusmärkidele, teekattele või muule varale. Viltu sõidetud liiklusmärk, rikutud haljastus jms on kõik juriidiliselt liiklusõnnetused. Kui kaasliikleja peab „driftija“ pärast pidurdama või oma trajektoori muutma, on tekitatud liiklusoht liiklusseaduse tähenduses.
Mõtle, kas sa ise tunneksid end hästi, kui kõnniteel liikudes keegi mõne meetri kauguselt külg ees mööda sõidab.
Lisaks varalisele kahjule ei tohi alahinnata ka riskantse käitumise psühholoogilist mõju ning kohalike elanike turvatunde kahjustamist. Eriti öisel ajal häirib mootorite kriiskamine inimeste und. Igal muul ajal tekitavad libisejate ootamatud manöövrid paljudes inimestes hirmu, et nende tervis, sõiduk või kodu läheduses asuv vara võib saada kahjustada. Mõtle, kas sa ise tunneksid end hästi, kui kõnniteel liikudes keegi mõne meetri kauguselt külg ees mööda sõidab. Või et su lähedased kõnnivad või sõidavad tavaliselt väheste, aga igal juhul teadmata oskuste ja kavatsustega juhtide vahetus läheduses. Lahe on see tegevus ainult „driftija“ enda jaoks. Liikluskultuur ei tähenda üksnes reeglite järgimist, vaid ka arvestamist teiste inimeste rahu ja turvatundega.
Iga autojuht vastutab oma tegude eest. Kui liiklusõnnetuse tagajärjel tekib kahju teisele isikule, tuleb seda ka ausalt tunnistada. Liiklusseadus näeb ette, et politseid tuleb teavitada kohe, kui tegemist on lahkarvamusega, kui varalise kahju saaja ei ole teada, kui kahju tekitaja ei viibi sündmuskohal või kui varaline kahju on tekkinud loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel.
Kui liiklusõnnetuse põhjustaja lahkub sündmuskohalt, jättes tekitatud kahju teatamata, on tegemist liiklusseaduse rikkumisega ning lisaks kahju hüvitamisele tuleb arvestada ka karistusega.
Liiklus on ühine ruum, kus iga osaleja käitumine mõjutab teisi. Avalikud teed ei ole koht enese proovilepanekuks ega adrenaliini otsimiseks. Selleks on olemas spetsiaalsed rajad ja üritused, kus saab oma oskusi turvaliselt arendada.
Hoidkem liikluses hoolivat ja tähelepanelikku joont – nii enda kui ka teiste turvalisuse nimel.
ja