Jälgi meid
Abi Hiiumaa kirikule 9.-15.12

UUDISED

55aastane muuseum tahab laieneda

55 aastat töötanud ja praegu juba viies asukohas tegutsev Hiiumaa muuseum planeerib võimalikku laienemist – 3. juunil toimub Sõru muuseumi ja SA Hiiumaa Muuseumid kohtumine, arutamaks kahe asutuse liitmist.
Koduloomuuseum avati 1967. aastal 28. mail Kassaris kooliõpetaja ja koduloo­huvilise Volli Mäeumbaia eestvedamisel. Aastate jooksul on sellest kasvanud saare eri osades paiknevate filiaalidega Hiiumaa ajalugu ja kultuuri tutvustav muuseumide kompleks: Pikk Maja Kärdlas, Kassari muuseumimaja, Mihkli talumuuseum Malvastes, Rudolf Tobiase majamuuseum Käinas ja Mihkel Kiibuse Kroogi talu Valgul.
Aastaringselt on avatud kaks – Pikk Maja Kärdlas ja Kassari muuseum. Pikas Majas saab praegu tagasi minna lapsepõlveradadele ja nautida näitusi. Kassari muuseumimajas on avatud püsinäitus “Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa.” ja kappide avahoidla.
1. juunist on avatud Mihkli Talumuuseum Malvastes ja Rudolf Tobiase majamuuseum Käinas. Muuseumis on aasta­ringselt 11 töötajat, suve­perioodil lisandub neli töötajat.
Digifotokogu ja -arhiiv
Selllest aastast on muuseumis avatud ka digifotokogu ja -arhiiv, kus hoiustatakse vaid digi­taalsel kujul olemasolevaid museaale. Muuseumi kodu­lehel selgitatakse, et muuseum on digifotode ja digi­kujul arhiivimaterjali vastu­võtmist kaua edasi lükanud. Pikslitest koosneva “õhu” kogumine on justkui vastuolus muuseumi aluspõhimõtetega. Nüüdseks on tõdetud, et siiski tuleb ka 55aastasel muuseumil noortega sammu pidada ning tõdeda, et digimaailm on tulnud selleks, et jääda.
Muuseumi esimene eelistus on alati koguda originaale, olgu selleks siis fotod, ajaloolised dokumendid või esemed. Samas ollakse avatud vastu võtma ka pelgalt kujutisi muuseumile huvipakkuvatest fotodest ja dokumentidest, millest inimesed ei raatsi loobuda. Samuti kogutakse n-ö sünnipäraseid digifotosid, mis kunagi pole fotopaberit näinudki. Telefoniga tehtud piltidele on siiski nõue, et foto resolutsioon peaks olema piisavalt kõrge, et digihoidlavääriliseks saada.
Teadustöö
Hiiumaa muuseumi teadustöö põhisuunaks on muuseumi­kogude ja Hiiumaad puudutava ainese uurimine, analüüsimine, interpreteerimine ning üldistamine. Tulemina valmivad kas näitused, trükised, loengud, konsultatsioonid ja/või eksperthinnangud.
Viimaste aastate suurimaks ettevõtmiseks on olnud Hiiumaa Koguteose artiklite kirjutamine, tervikteose toimetamine ja osaline illustreerimine.
Muuseumitöötajad on eksperdid Hiiumaa rahvariiete alal ning nii mitmetes muudeski rahvakultuuri valdkonna ajaloo küsimustes.
Praegu on alustatud Hiiumaa tööstuse ajaloo uurimist ja jäädvustamist, osaledes üleeestilises projektis “Murde­koht või lahtihüpe”, mis jäädvustab ja analüüsib aastaid 1988–2000.
Muuseumi sotsiaalmeedia lehel kirjutatakse, et kollektsioon sai alguse Leisu ja Mänspäe kooli koduloolistest kogudest, mille tekkimise eest saame tänada innukat koduloolast, kooliõpetajat ja muuseumi esimest direktorit Volli Mäeumbaeda. Muuseum avati 28. mail 1967 isetegevusliku muuseumina Kassari mõisa antvärkide majas.

Veel lugemist: