Suvi on Eestimaal igasugu vabaõhuürituste aeg. Kes küll jõuaks neist murdosakestki väisata…
Ise olen õige nigel ürituste külastaja, aga, näe juhtus, et sattusin tol 18. juulil ühele siiski. Seal kaugel Liivimaal, täpsemini Lõuna-Pärnumaal, Sigaste külas.
Sigaste endise raudteepeatuse naabruses (reisirongiliiklus suleti siin juba 1996. aasta algul ja hiljem võeti Mõisakülla kulgenud rööpad üles) asub õige meeldiv külaplats. Suured staarid ja tuurid siia paraku ei jõua ja nii korraldati ise üks korralik rahvapidu. Vanades palkvaredes oli üles pandud Saarde valla inimeste kunstitöid. Puu vilus pakuti suppi ja peenematki kraami. Laval lauldi, eesotsas solist Maarit Juhkamsoo, kes viimastel aegadel virtuaalvõistlustelt noppinud hulgaliselt auhindu, nt Itaaliast saadud teine koht ja mis kust kõik veel.
Kilingi-Nõmme harrastusteater esitas humoorikat tükki nimega “Tutvumisklubi 666”.
Oodatuimaks etteasteks oli aga TSIRKUS-KUNST-TEATER “Põleva kaelaga kirjak”. Selle Tallinnas resideeruva mängulise tsirkuse üheks eestvedajaks on samast Sigastest pärit Kaarel Kütas, kes laval astus üles teadustajana. Juba ette hoiatati mind, et see pole niisama pulli tegemine, vaid ikka üks tõsine naljategemine. Hmh, ei kõla just eriti naljakalt?
Tegelikult sai nalja täitsa hästi, publikum igatahes naeris sekka päris tublisti. Numbrid olid lühikesed, aga enamasti õige löövad.
Meeldejäävaimaks osutus “Kuidas saada lahti kiilaspäisusest?” Vastus: kiilakat parandab ainult haud. Ja kiilas noorsand puges kirstu, et veidi aja pärast sealt väljuks keski teine tüüp, peas kuhil loomulikke lokke nagu ühel rokkaril muiste. Muidugi oli ju näha, et isikute vahetus toimus kirstu tagakülje kaudu, aga või sel tähtsust.
Siis oli seal üks siil, seljas plaat raudnaeltest okastega, kuhu otsa rahvas võis õuntega täpsust visata.
Näha sai ka, kuidas siga lendab. Üks armas roosa kaltsusiga kulges tõmmatuna nööril üle rahva pea.
Või siis sketši “Saemees”. Mootorsaag jõuras, lepp langes ja ühe käega mehele tehti sellest puukäsi.
Nojah, ega see ümberjutustamine just teab mis tänuväärne tegevus ole, aga tsirkus oli igatahes täitsa meeleolukas. Kui veel mainida väikesi lapsi, kes seal akrobaatikat tegid või särtsakat karglevat ja laulvat leierkastipiigat või stoilist küpsemas eas näkineidu või… Nojah, tegelasi jagus nii- ja naasuguseid.
Võibolla õnnestub kellelgi huvilisel samune tsirkus oma suvepeolegi kutsuda? Kõige n-ö poliitkorrektsem see trupp just ehk pole, aga kas nii väga peabki?
