Harda Roosna Allik leiab, et tuleb võtta teine vaatenurk – see juhtum näitab selgelt, et politsei on aus ja läbipaistev.
“Loodame, et ühe inimese eksimuse ja Kärdla politseijaoskonna ülejäänud ametnike tubli töö vahele võrdusmärki ei panda,” ütles Allik.
26. augusti õhtul mõõtis mandri politseipatrull töövälisel ajal autoroolis olnud politseinik Avo Kaili joobe suuruseks 0,6 promilli.
Lääne prefekt Kaido Kõplas vabastas 24 aastat politseinikuna, sh Kärdla politseijaoskonna juhina töötanud Kaili ametist.
Nüüdseks juba endise politseiniku Avo Kaili kinnipidamine alkoholijoobes autoroolis ja pärast seda Eesti Ekspressis (EE) ilmunud artikkel tema tegemistest andis politsei mainele paraja hoobi. Milliseid järeldusi olete sellest oma organisatsioonis teinud?
Kärdla politseijaoskonna juht Aare Allik: Majasiseselt oleme lootnud, et kogukond mõistab juhtunut – politseinik sai hakkama lubamatu teoga ja on saanud selle eest karistada ning vabastatud oma ametikohalt. Muidugi oli see majasiseselt suur šokk – kuidas selline asi võimalik on! Politseinikele ja nende käitumisele kehtivad ühiskonnas kõrgendatud ootused ning on asju, mida politseinikud teha ei saa ega tohi. Mingit õigustust sellisele käitumisele ei ole ega saagi olla. Võin kinnitada, et ametnikud ise on sellest juhtumist juba üle saanud. Mõnes vaates tõi see jaoskonnale isegi kasu – ükskord pidi see juhtuma. Kahju on kindlasti tehtud, aga olen kindel, et Hiiumaa elanikel pole põhjust meid mitte usaldada.
Sotsiaalmeedias väideti, et Kail olevat tol päeval [26. augustil – toim] varem töölt koju saanud ja oletati, et ehk oli ta juba töö juures joobes. Võis see nii olla?
Politseil tuleb töötajate ületundide kompenseerimiseks leida raha kõrval muid vahendeid. Üks levinuimaid on see, et me lubame tehtud ületundide arvelt võtta endale vaba aega. Menetlejate töö ei ole seotud kellaaegadega – süütegusid pannakse toime kellaajast ja nädalapäevast olenemata. Menetlustalituse inimeste koormus on suur ja seepärast on meil kokkulepe, et kui töö on tehtud, võib võtta vaba aega. Selle päeva hommikul tegi ta tööd Käinas ja peale seda kasutas talle ette nähtud vaba aega. Nagu mainisin, on jaoskonna töötajate koormus suur, mistõttu on ühe inimese kaotamine menetlusüksusest, meie jaoks tõsine väljakutse. Temast jäi maha umbes kolmkümmend väärteoasja, mis olid menetluses ja kus oli vaja teha konkreetseid toiminguid. Katsume järgemööda nende menetlustega minna vastavalt võimalustele.
Ütlesite, et ükskord pidi see juhtuma, ka EE artiklis öeldi, et ükskord pidi see juhtuma – oli see siis niiöelda poolavalik saladus, et ta promillidega ringi sõidab?
Ei, see märkus ei puudutanud joobes juhtimist. Kohalike inimeste kaebusi, millest osadest on juttu ka Eesti Ekspressis, on meieni jõudnud ka varem. Need on olnud enne minu ajaarvamist [Allik asus Kärdla politseijaoskonda juhtima 1. oktoobrist 2014 – toim]. Enamik neist ongi olnud sellest perioodist. Fakt on see, et tema kohta on kaebusi laekunud palju, eelkõige võrreldes teiste töötajatega. Samas on kohalikul tasandil tekkinud konfliktides alati kaks poolt. Eesti Ekspressis said seekord esitada oma versiooni need, kes selles osalenud ühe osapoolena. Seetõttu tuleb seda käsitleda ühe poole versioonina. Fakt on see, et tõendamist leidnud asjaolusid ei ole sisekontroll siiski kunagi tuvastanud tema tegevuses, küll on olnud möödalaskmisi kirjade vastamise tähtaegades.
EE artiklis oli juttu kahest Kailiga juhtunud avariist, mis toimusid üsna ammu, üks 90ndate algul, teine 2010. aastal ja väidetavalt olevat niiöelda kinni mätsitud. Ta ise ütleb, et need juhtusid, kuid põhjus polnud joove. Olete te ametnikega sellest rääkinud ja saanud kinnitust, kas need toimusid?
Kokkusaamistel ametnikega me neid juhtumeid detailideni arutanud pole, pigem oli suur pettumus – kuidas saab niimoodi oma tööd teha, mida me edasi teeme ja kuidas edasi hakkama saame. Leidsime, et juhtunuga on tõsise hoobi saanud see, mida me oma tööga kätte oleme võitnud, eelkõige usaldus. Arutasime pigem seda, kuidas edasi. Ja kindlasti saab edasi minna.
Kuidas kavatsete taastada kogukonna usalduse politsei vastu?
Me oleme avalikult mõistnud Avo Kaili käitumise hukka ja vabastanud ta kohe ametist – me ei saa tolereerida seaduserikkumist. Me proovime edaspidi teha oma tööd veelgi paremini. See tähendab, et kogukonna usalduse alustala on see, et nad näevad politseis oma partnerit. Ennetamine ja rikkujate väljaselgitamine on võimalik vaid kogukonnaga koostöös ja meie esmane ülesanne on see, et inimesed mõistaksid politsei rolli oma partnerina.
Näiteks 25.10. öösel käidi Hiiu Eiffeli juures lõhkumas ja laamendamas ning lükati ümber kõik, millest jõud üle käis, kuid omanik arvas, et kuna kadunud on nii vähe asju, pole mõtet politseile teatada. Kas see on õige käitumine?
Meie sõnum on, et olgu mis iganes, kas lõhuti või ainult tuldi ilma loata territooriumile, ikka tuleb sellest politseile teatada. Võib olla oli seos ka nende kahe sündmuse, Eiffeli torni ja Tubala bussipeatuse klaaside lõhkumine, vahel. Kui jätta see info enese teada, siis selle võrra on väiksem ka tõenäosus, et me vandaalid tabame. Inimesed peaksid seda vaatama laiemalt – mitte nii, et minust läks see mööda – pigem tuleks mõelda, et järgmine võib olla keegi teine ja kolmandal korral võin ohvriks olla ma ise.
Eelnimetatud EE loos kirjutati, kuidas ajal, mil Kail oli Emmaste vallavolikogu esimees, algatas politsei endiste vallajuhtide kohta uurimisi, mis lõppesid nende õigeksmõistmisega kohtus. Millise hinnangu annate sellele kui politseinik istub niiöelda kahel toolil ja tema n-ö poliitiliste vastastega juhtuvad sellised asjad?
Neid kriminaalasju ma käes pole hoidnud, aga kujutan ette, et tema ise ühtki menetlust ei alustanud ja ühtki ka läbi ei viinud. Usun, et politsei nii kallutatud ei ole olnud, et ütlemise peale midagi alustab – ju esialgses infos võis olla kallutatud, ühest vaatevinklist esitatud asjaolusid, mille peale menetlust alustati. Menetluse üks peamisi ülesandeid ongi kontrollida esitatud infot, kas mingi süütegu on toime pandud ja lõpuks läheb see ka kohtumenetlussse kuni prokurörini välja.
Loos kirjutatakse, et kasutati ebaproportsionaalseid meetmeid nagu jõulised kodude läbiotsimised. Ja ühe juhtumi puhul oli süüdistus, et karjäärist on varastatud pisut kruusa!?
Võib-olla oli selleks põhjust, võib-olla mitte, aga kuskil on ju piir. Praegu püüab Eesti politsei pigem leida võimaluse olukord ära lahendada ja tegevus lõpetada, aga mitte minna paragrahvi jõuga kohe süüdlast otsima ja karistama. Selle kruusaloo puhul piisanuks näiteks vestlusest. Politseinik peab käituma proportsionaalselt ning sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Kas olete uue töötaja juba leidnud?
30. oktoober on avaliku konkursi tähtaeg ja praeguseks on viis inimest huvi tundnud. Otsime ametnikku, kes ei pea olema politseiametnik, aga on omandanud kõrghariduse. Või siis politseilise hariduse. Kui tal on kõrgharidus ja me leiame, et ta on isikuomaduste poolest sobiv, siis meie asi on teda politseilistes teadmistes koolitada. Selleks on vastav programm, mille läbimisel saab ta esmateadmised politseitööst, et siis edasi minna ja omandada spetsiifilise valdkonna oskused.
Missugused on hea politseiniku isikuomadused?
Hea politseinik on see, kes oskab maailma vaadelda mitmest vaatepunktist ja selle info põhjal panna paika seisukoha, mida ta esindab. Ta peaks suutma näha seoseid info vahel, mis tulevad erinevatest allikatest. Selline on minu meelest väga hea politseinik. Avatus, suhtlemisoskus, õiglus, eesmärgipärasus, kohusetunne, ausus ja aatelisus sellele lisaks.
Kas politseinik üldse peaks sekkuma kohalikku poliitikasse, olles näiteks volikogu liige?
Ma olen ka ise Mustjala vallavolikogu liige. Pigem on see politseiniku jaoks eelis ja näitab, et kogukond teda usaldab ning peab vajalikuks, et meelsus, mida ta kannab, oleks ka volikogus esindatud. Politsei on ja jääb osaks kogukonnast. Samas peab iga ametnik endale selgelt aru andma, kas suudab neid asju nii lahus hoida, et ei tekiks probleeme.
Politsei juhtkond siiski seadis Kaili valiku ette, kas ta jätkab volikogu esimehena või loobub politseinikuametist?
See oli väga õige otsus ja tookord oli tema valik siis politseitöö. See, et sa volikogus tegutsed politseiametnikuna ei ole võimalik. Ka mina olen volikogus, aga tavakodaniku, mitte politseiametnikuna. Kail ajaski need asjad segamini, näiteks jagades infot, mis võib-olla oli kallutatud, võib-olla mitte. Ka mina lähen volikogusse tavakodanikuna. Kõik küll teavad, et ma olen politseinik ja minu käest küsitakse ka politseilist nõu ja siis ma seda annan, aga ma ei lähe sinna kunagi vormis laua taha istuma. Öeldakse, et politseinik peaks kakskümmend neli tundi ööpäevas olema politseinik. Mina seda ette ei kujuta ja see ei ole ikka päriselt võimalik ka. On ehk võimalik, aga see mõjub lõpuks inimesele halvasti. Samas annan endale iga päev aru, et ootused minu käitumisele on avalikkusel kogu aeg kõrgendatud. Seega kuigi vormi seljas ei ole ja mul on vaba aeg, pean alati arvestama sellega, et minu käitumine oleks kooskõlas inimeste ootuste ja kehtiva seadusandlusega.
