Kärdla linna haljastuse eest hoolitsevad Mai Sinilaid ja Sirje Voitka lähevad lausa hoogu, kui hakata arutama teemal, mis teeb Kärdlast Kärdla või milline on Kärdla ilme. Tänu oma igapäevatööle oskavad nad esile tuua Kärdla erinevaid nägusid ning osutavad ka sellele, milles on kasvuruumi.
Mai ja Sirjega kohtudes oli kevadine Kärdla kaetud paksu vesise lumega. Aga Kärdla nukuteatri hubastes ruumides istudes rääkis Mai hoopis, kuidas talle Kärdla meeldib vaiksetel soojadel suveõhtutel. Ta imetleb, kuidas valgus muudab siis madalad majad ja aiad salapäraseks. Ka peab ta eriliseks vaatepilti, mis avaneb, kui tulla Rehemäe teed pidi Hausma ranna poole. „Sõidad sealt, ümberringi on puud, mets ja siis äkki näed – meri on justkui taevas.“
Aedlinna rõhutades
Sirje ütleb, et Kärdla peale mõeldes kangastub talle esmalt aedlinn – need väikesed tänavad ja sealne mõnus vaikne elu. Siin on ta kohanud pilkast pimedust ja haudvaikust, mida suures linnas iialgi pole.
Nii Mai kui Sirje leiavad ühtviisi, et pisut vanaaegse moega Kärdla aedlinn ja korrusmajadega uued elurajoonid sugugi ei vastandu. Pigem tasub esile tõsta eri piirkondade omapära ja nendevahelisi ühendusi. Nad tahaksid kujundada linnale näo, milles peegelduks kõik väärtuslik, mis siin on. Kui tahame, et Kärdla on aedlinnalik, siis peaks linnahaljastus olema tagasihoidlik. „Nii tõmbavad aiad, ka uutes asumites, tähelepanu endale,“ ütleb Sirje.
Kärdla haljastusspetsialistide hooldada-kujundada on kõik linna munitsipaalmaad. See ala hõlmab tänavaid ja laiendatud teemaad, haljasalasid, sealhulgas parkmetsa, aga ka Nuutri jõge ja linnale kuuluvaid muid krunte.
