Erakogu Ühingu juhatuse esimees Arno Kuusk selgitas, et uus seade võimaldaks näidata digitaalseid ja filmipiraatluse vastu krüpteeritud DCPformaadis kinofilme ükskõik millises asukohas. Olemasoleva tehnikaga, mis seni rändkino kasutuses, saab näidata sellises formaadis filme, mida aastas tuleb levisse ehk 30 tükki. Kui arvestada, et Eesti kinolevisse tuleb aastas umbes 300 filmi, on see vaid pisku, mida mujal saarel näidata saab.
Selleks, et filme ka väljaspool Kärdla kinosaali näidata ja pakkuda senisest suuremat filmivalikut, küsis ühing eelmisel aastal Leader meetmest toetust teisaldatava rändkinotehnika soetamiseks. Hiidlaste Koostöökogu otsus oli positiivne ja saadi 43 500 eurone toetus.
Kuusk selgitas, et tehnika soetamiseks tuleb korraldada hange, seega pole projekti täpne kogumaksumus veel teada. Igal juhul peab ühing panustama ka 10protsendilise omaosaluse, võtma ettemaksuks laenu ja tasuma pangale intressid. Arno Kuusk hindas, et selleks on kokku vaja saada kuskil 6000–7000 eurot. “Kino panustab omaosalusse omavahenditega, Hiiumaa vallale oleme esitanud toetusetaotluse, mitmelt Hiiumaa ettevõttelt on otsused toetuse eraldamiseks ja juba on laekunud ka esimesed eraisikute toetused,” selgitas Kuusk.
Annetusi saab teha MTÜ Hiiumaa Kino arveldusarvele EE102200221056717032, Swedbank. Selgitusse tuleks lisada märksõna “Kinotehnika annetus” ja annetaja nimi, soovi korral saab annetuse teha ka anonüümselt. Väiksema annetuse tegijaid ootavad ühingu tänukingitused, iga vähemalt 100eurose annetuse teinu saab kinosaali endanimelise tooli.
Järgmise aasta jaanuaris tähistab MTÜ Hiiumaa Kino kuuendat tegutsemisaastat. Seni on kinoühing Hiiumaa vaatajateni toonud u 450 erinevat filmi, korraldanud enam kui 1200 linastust ning pakkunud elamusi rohkem kui
30 000 kinokülastajale.
Kärdla kinosaalis toimub
80 protsenti ühingu filmilinastustest. Lisaks näidatakse filme üle kogu Hiiumaa. Kuue aastaga on linastuskohtade arv tõusnud veerandsajani ja kino näidatakse nii koolides kui lasteaedades, seltsi- ja rahvamajades, kohvikutes, noortekeskustes, paadikuurides ja mujal. Käivad ka läbirääkimised filmide näitamiseks veel mitmes uues kohas.
Eestis mujal sellist rändkinotehnikat veel pole, seega oleks hiidlased oma algatusega taas esirinnas. Ka maakinode taaselustamise laine sai kuus aastat tagasi alguse Hiiumaalt ning Eesti esimene maapiirkonnas asuv paikne kinosaalgi avati Kärdlas Kalda tänav 2. Kino hakati seal näitama Kärdla kalevivabriku tööliste ja teenistujate jaoks aastal 1913 ehk 105 aastat tagasi.
