Esmaspäeval lisati oksjoniportaali Tuuru büroohoone müügikuulutus – seni sihtasutusele kuulunud maja tuleviku üle on arutelud käinud viimased pool aastat.
Kuni 21. augustini oksjoniportaalis osta.ee alghinnaga 150 000 eurot müügis oleva Tuuru hoone tuleviku osas vahetati mõtteid ka riigihalduse minister Jaak Aabiga.
Reedesel kohtumisel ministriga ütles viimaseid päevi maavanema kohuseid täitev Riho Rahuoja, et hiidlased ootavad ministeeriumi otsust. Eriti seda, kas Tuurust võiks saada nn riigimaja.
Minister Aab vastust ei andnud, öeldes et tema roll on praegu pigem kuulata ja saada kohapealne sisend. “Ministeeriumis on toimunud kaardistamine, aga igas maakonnas on erinev situatsioon.”
Tuuru juhataja Aivi Telvik rõhutas, et on kaks eri teemat: sihtasutus kui selline, ja maja. Riigi- ja haldusreformi käigus on praegu käimas muudatused: riik loobub maakondliku arenduskeskuse asutajaõigustest. Probleemiks on seejuures Tuuru arvelduslaenu kohustus, mis aasta lõpuks moodustab 92 000 eurot. Laenu tagatiseks on Tuuru büroohoone. Maja müüki paneku ootuses läbi viidud hindamisel selgus hoone turuväärtus, 170 000 eurot.
Kuna hoonet on viimaste aastate jooksul remonditud, parandatud katust, tehtud uus välistrepp koos invatõstukiga ja töid rahastas EAS, eeldab see hoone avalikku kasutamist veel järgnevatelgi aastatel.
Veel enne müügiotsust tehti Hiiu vallale ettepanek pidada läbirääkimisi, et ehk soovib maja osta vald.
Soov müüa
Sihtasutuse nõukogus tehti konsensuslik otsus hoone müüa. “Põhjuseks, et seoses maavalitsuse kadumisega likvideeritakse ka maavalitsuse poolt asutatud sihtasutused,” selgitas nõukogu esimees Tanel Malk.
Tuuru laiendatud nõukogu kogunes 20. juulil ning seal oli laual kaks varianti: panna maja oksjonile või teha suunatud pakkumine Hiiu vallale. Malk selgitas, et täielikku üksmeelt ei leitud, nii lepiti kokku, et hoone on esmalt müügis oksjonikeskkonnas, ent samal ajal jätkuvad läbirääkimised vallaga.
Telvik tutvustas olukorda Hiiu vallavolikogu 11. juuli erakorralisel istungil. “See on praegu hästi funktsioneeriv hoone. Samas vajab lähiaastatel kindlasti investeerimiseks raha juurde,” on tema seisukoht kirjas protokollis.
Koos ministriga toimunud ümarlaual ei peetud ka väga tõenäoliseks varianti, et keegi teine peale valla võiks hoonest huvitatud olla.
Omavalitsuse hallata oleva maja juures toodi plussidena välja võimalus pakkuda avalikkusele enam teenuseid ja täita rohkem funktsioone, tõmmates paralleeli mitmel pool mujal leiduvate külamajadega.
Telvik selgitas, et majast seestpoolt vaadates peaks hoone kasutus enam-vähem samaks jääma: “Et oleks hästifunktsioneeriv büroohoone, kus oleks säilinud ka erinevate koosolekute pidamise võimalused, sest sellist teenust ei pakuta Kärdlas just kuigi palju.”
Müügis oleva hoone ehitusaasta on 1979, viimane renoveerimisprojekt tehtud aastal 2014. Soklikorrusel asuvad kaubandus- ja teeninduspinnad, tehnoruumid ja laod. Esimesel korrusel on klassid, saal, kabinetid, teisel korrusel klass ja kabinetid. Suletud netopinda kokku 1283 ruutmeetrit.
Hergo Tasuja
