Aasta kokkuvõtteks peeti kõnesid nii meil kui mujal. Tervituskõnesid pidasid meie oma vallajuhid, nii meie riigi juhid kui riigijuhid mujal maailmas. Toome neist osa ära tänases lehes. Vabariigi presidendi Alar Karise kõne jäi tõtt-öelda pisut ilmetuks ehkki oli leebelt südamlik. Ka sisaldas tekst ehk pisut liiga palju kordusi, mis rohkele kordamisele vaatamata eriti rohkemal määral mällu ei salvestunud kui et kõik need laused algasid sõnaga “tarkus”. Eks see ole alguse asi, pole ju meie president veel kuigi kaua ametis olnud – ju jõuab veel sõnakamalt-söakamaltki esineda.
Leebet kriitikat Alar Karise aastalõpukõne kohta tegi ka Eesti Päevaleht, mis leidis nagu oleks Eesti ja Soome presidendi sõnumid vahetusse läinud.
Päevaleht vahendas, et Soome presidendi Sauli Niinistö uusaastapöördumises sisaldus tõeline välispoliitiline pommuudis. “Olgu veel kord öeldud: Soome manööverdamisruum ja valikuvabadus kehtib ka sõjaliste liitude ja NATO liikmesuse taotlemise kohta, kui peaksime ise otsustama, et seda soovime,” tsiteeris EPL Soome presidenti. Veel tsiteeriti samas peaminister Sanna Marini, kes samuti oma pöördumises teatas, et Soome jätab endale õiguse liituda NATOga, kui ta peab seda vajalikuks.
Niinistö avaldus on maailmas palju tähelepanu äratanud, kuna osa analüütikuid tõlgendab seda kui mõistaandmist, et Venemaa kallaletungi korral Ukrainale teeb Soome avalduse NATOsse astumiseks.
Eesti on juba NATOs, siiski peame lootma, et poliitikute jõulised sõnumid suudavad Ukraina agressiooni ära hoida. Sest seni, kuni relvade asemel sõditakse sõnadega, ei pea sõdurid surema.
4. jaanuar 2022
