Milline on riigi plaan saarte kaitsmiseks ebasõbraliku riigi võimaliku rünnaku korral? Saartel kohapeal on teadaolevalt vaid kaitseliitlased, kuid vaenlase rünnaku heidutamiseks ja kaitsmiseks ei ole ei vastavat tehnikat ega kaitseväe isikkoosseisu. Kas on olemas plaan, kuidas juhul, kui tsiviillaevastik peaks rivist välja langema, tuua saarele kaitsejõude ja -tehnikat?
Vastab kaitseministeeriumi pressiesindaja Kai Simson: “Eestile endiselt otsest ohtu ei ole, kaitsevägi ja Kaitseliit seisavad kogu Eesti kaitsmise eest. Samuti hõlmavad NATO kaitseplaanid kogu riigi, sh. saarte, kaitsmist, seejuures nähakse Balti riike ja Poolat ühise operatsioonialana ning oluline on meeles pidada, et kaitsetegevus ei pea tingimata toimuma kohapealt. Eesti kaitsmiseks vajalikke üksusi ja tehnikat võib teatud juhtudel olla mõistlik paigutada näiteks Lätti.
NATO peasekretär käivitas 25. veebruaril kaitseplaanid, mis tähendab, et NATO liitlaste väed ja sõjalised võimed paiknevad õigel ajal õiges kohas.
Saarte kaitsmiseks on koos kohalike Kaitseliidu maakaitseüksuste ja liitlastega läbi viidud ka õppusi, mille raames on muuhulgas harjutatud üksuste maabumist. Täpseid kaitseplaane me avalikkuses mõistetavatel põhjustel arutada ei saa. Ent tsiviillaevaliikluse katkemisel on olemas alternatiivid, kuidas lisajõud saartele siirata kaitsetegevuste läbiviimiseks.”
Küsis HARDA ROOSNA
