Connect with us

Uudised

Tiim Olev Oolup-Andrus Padu tõi Euroopa MVlt kirka pronksmedali

võistluste kodulehekülg
Jääpurjetamise Monotüüp XV klassi Euroopa meistri­võistlustel, mis korraldati Rootsis Fiskebodas, tõid Eestile pronksmedali jahtklubi Dago purjetajad Olev Oolup ja Andrus Padu.
Andrus Padu on ka varem, siis koos legendaarse jää­purjetaja Vello Jürjoga Euroopa meistrivõistlustel startinud, Oolupiga oldi selle taseme võistlustel esimest korda. Jürjoga koos saadi üleeelmisel aastal kaheksas koht, mis oli toona eestlaste jaoks parim tulemus. Nüüd siis tuli pronks  eriti osavõtu­rohkes konkurentsis. Üle hulga aastate osales nii palju võistkondi – 36, et võistlus peeti kahes grupis.
Padu märkis, et nad purjetavad Oleviga koos ka suvel, siis Folkboodil ning Oolup on neljakordne Eesti meister selles võistlus­klassis. “Selles mõttes ei ole võistlus­purjetamine talle võõras,” ütles Padu. Jääpurjetamine on tema sõnul küll teistmoodi kui purje abil vee peal kihutamine, aga üldised põhimõtted on samad. “Jääpurjetamisel ei tohi sa kiirust ära kaotada, vee peal purjetades on olulisem kõige otsem tee märgini,” püüdis ta asjatundmatule kuulajale erinevust selgitada.
Üheks edu pandiks nimetaski ta, et nad mõlemad on heas füüsilises vormis ja suutsid kohe stardis jää­purjekale hea hoo sisse joosta.
Samas on talvepurjeta­mine väga tehniline ala ning suurimaks tagatiseks, miks neil nii hästi läks, nimetas Padu treeneri Vello Jürjo trimmitud sõiduriista.
“Meie realiseerisime tema töö. Kui võistlus oli läbi, siis Olev ütles mulle – tead, mis me tegime! Me sõitsime terve regati ja me ei keeranud ühtki talrepit ega midagi – me üldse ei puutunud midagi! – Tavaliselt on nii, et kogu aeg käib mingi otsimine, aga meie ütlesime, et meie seda ei tee, sest Vello on selle teinud ja meie seda paremaks ei oska keerata.”
Padu lisas, et sellevõrra oli neil rohkem ruumi purjetada, kui et tegeleda mingite kuide, võide või agadega.
Padu-Oolup võitsid ühe sõidu, ühes olid teisel kohal, ühes kolmandad. Üks sõitudest annulleeriti, kuna juhtus midagi, mis ülikiire spordiala juures nagu jääpurjetamine seda on, on tavaliselt haruldane – inimvigastustega kokku­põrge. Vähemalt kinnitas üle 60 aasta jääpurjetamisega tegelenud Jürjo, et ta ei tea varasemast ajast ühtegi sellist õnnetust, kus sõitjad oleks luid murdnud.
Esimene ja teine koht jäid punktiarvestuses hiidlaste tiimi jaoks üsna kaugele – esikoht teenis 9, teine koht 10 ja kolmas koht 17 punkti, neljas koht oli veel kaugemal, 27 punkti.
“Rajal olles, kus tuleb sõita kolm ringi, vahed nii suured ei tundunud, aga kui punkte vaadata, siis on vahe ikka vahel,” nentis Padu.
Padu kiitis Hjälmareni järve jääolusid. Kuigi viimasel päeval oli jääl vesi peal, siis see võistlejaid ei seganud. Ta kirjeldas, et jää oli kakskümmend sentimeetrit paks, aga kogu jää sisestruktuur oli näha. Kui meil siin on tavaliselt valge jää, mida nimetatakse lumejääks, siis seal oli kõik korraga külmunud ja kuna järv on niivõrd sügav, tundus jää must.
Korralikke võistluspäevi oli kaks, kolm päeva veedeti tuult oodates. 13.–18. veebruarini toimunud võistluspäevad pakkusid põnevaid hetki ning ka rõõmustavaid tulemusi Eesti jääpurjetajatele.
Euroopa meistriteks tulid venelased, hõbedale nende kaasmaalased ja lisaks hiidlaste kolmandale kohale oli märgilise tähtsusega ka eestlaste võistkondlik esikoht tugevate Vene ja Poola võistkondade ees.
Eestist käis Euroopa meistri­võistlustel kuus võistkonda koos treeneri Vello Jürjoga: Olev Oolup–Andrus Padu (3. koht), Ott Kolk–Juhan Kolk (6. koht), Indrek Aavik–Erik Riim (8. koht), Meelis Saarlaid–Urmas Kruusmägi (13. koht), Ants Haavel–Andrias Sillaste (20. koht) Priit Saarlaid–Taavi Välisson (23. koht).
Olev Oolupil ja Andrus Padul seisavad sel hooajal ees veel Eesti meistrivõistluse sõidud. Märtsi algul loodetakse Hiiumaal Orjakus, Salinõmmes või mõnes muus sobivas kohas pidada veel ühed rahvusvahelised jääpurjetamisvõistlused. “Loodame, et jää ikka hoiab, et saaksime selle teha ikka Orjakus – see sadam on selleks väga hea,” ütles Andrus Padu.

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Ahto ilmajutud

Paistab, et lumesajud on möödas (vähemasti mõneks ajaks) ja teatepulga võtab kalendrile kohaselt üle kevad. Tagasilööke veel talve suunas kindlasti tuleb, kuid see nädal...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...

Persoon

Elu oleks võinud minna nii, et Annekatrin Kaivapalu õpetaks võib-olla tänagi Hiiumaal lastele eesti ja soome keelt nagu ta seda pea kümme aastat ka...