Mõni küpses eas osaleja on saabunud varakult, teine jõuab täpselt alguseks, kõigile tehakse ruumi. Kell 10 algab tegevus. Juhendaja palub igaühel tuua välja tema tugevaim külg. Selle peale tõuseb üldine sumin: “Mul pole ühtegi tugevat külge, milles olen hea”. Selgub, et vanuses üle 60 pole inimesed harjunud ise ennast kiitma. See juturing venib väga vaevaliselt ja mõnele osalejale tuleb ettegi öelda, milles ta oskused eriti head on. Koos saadakse oma tugevustele jälile. Järgmisena tuleb natuke nuputamist paberil ja seegi läheb nagu koolipingis – ikka on tarvis sõbraga võrrelda, “ega ma ometi midagi teisiti ei kirjutanud”. Järgmine harjutus – kööki paigutatud köögiviljade meeldejätmine – tekitab suurt segadust, aga samas ka rõõmsat elevust.
