Äsja esilinastunud mängufilmi “Talve” vaadates hakkas silma väga tuttava välimusega tütarlaps. Ootasin ka filmi lõputiitrid ära ja seal, kõrvalosatäitjate loetelus see nimi oligi – Maria Valk.
Avasin Maria, kes on sotsiaalmeedias mu sõber, konto ja sain sealtki kinnitust. “Talve see aasta vist ei tule? No kinno igatahes tuli,” oli ta seal teatanud ja postitanud kaadri filmist.
Hiiu Lehes oleme Mariast varemgi kirjutanud. Alustas ta ju esinemisi lauljana juba kooliajal. Peale Lauka põhikooli läks ta keskharidust omandama Tallinna ühisgümnaasiumi teatrikallakuga klassi. Nüüdseks on ta Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilane. Oma esimese rolli tegigi ta mängufilmis “Talve”. Tegemist on küll väikese kõrvalosaga, aga suur on see sellepärast, et see on Maria esimene filmiroll.
Oli see Su esimene filmiroll?
Tegu oli tõesti minu esimese filmirolliga. Ma paari aasta eest käisin ühe teise Ergo Kulla ja Martin Alguse, kes on ka “Talve” filmi loojad, projekti pärast ühel castingul, kus ma valituks ei osutunud, aga jäin siiski Ergo Kullale meelde. Seega suvel ta helistas mulle ja küsis, kas ma oleksin sellisest väiksest rollist huvitatud ja ma muidugi olin.
Millised on ühe mängufilmi võtted – pidev möll või pigem pikk ootamine?
Võttepäevad olid pikad ja pidi palju ootama, aga keegi ei keelanud mul pealt vaadata stseenide filmimist, kus mind ennast ei olnud. Ma sain ootamise ajal teiste näitlejatega suhelda või raamatut lugeda. Ühesõnaga palju oli ooteaega, aga see ei tähendanud, et ma lihtsalt passinud oleks. Mingit möllu meil seal ei toimunud. Kui võte käib, siis ei tohi keegi ju lärmata või kes teab mida teha.
Milline kogemus see oli – osaleda mängufilmi võtetel?
Kuna filmimine toimus 2019 suvel, aga näitlejaeriala hakkasin ma Viljandis omandama alles sama aasta sügisel, siis tagantjärele ma veidi põdesin selle pärast, mida ma kaamera ees pakkunud olin. Ma ju tegelikult ei teadnud tol ajal ega ka praegugi veel rolliloomest midagi. Üleüldse ma alles kompan seda ala.
Kas näitleja või filminäitleja võikski olla su tulevane elukutse?
Näitlejaeriala omandan ma nelja aastaga, aga seda, kas minust pärast ka näitleja saab ei tea veel keegi. Aga ega ma sellepärast ei muretse ka. Praegu on mul siin Viljandi Kultuuriakadeemias hea. Mul on ütlemata vahva ja tegudevalmis kursus, väga huvitavad ja targad õppejõud, kes oma teadmisi meile edasi annavad. Neist võiks välja tuua sellised nimed nagu Katariina Unt, Peeter Volkonski, Ott
Karulin jt. Veel lisaksin, et mulle meeldib nii väga koolis käia, et õppimise intensiivsus ja pikad koolipäevad mind sugugi ei heiduta. Meil tegutsevad kõik sama eesmärgi nimel, inimesed on ühe soovi ja huvialaga siia kokku tulnud ning see annab indu tohutult juurde. Ma lihtsalt mainin seda sellepärast, kuna varasemalt olen ma tundnud päris tihti, kuidas tahaks midagi luua, aga inimesed ei tule kaasa ja üksi ei suuda – siin seda probleemi ei ole!