Nakatumine on kõigis vanuserühmades võrdse sagedusega. Erinevus on, et nooremad põevad kergelt ja vanemad raskelt või väga raskelt.
Kõrgesse riskirühma kuuluvad:
- vanemaealised st 60aastased ja vanemad, sealhulgas hooldekodudes elavad inimesed,
- olenemata vanusest isikud, kellel on tõsised kaasuvad haigused nagu südame-veresoonkonna haigused, kroonilised kopsuhaigused, immuunpuudulikkus, diabeet, onkoloogilised haigused.
Ärge kutsuge lapselapsi enda juurde hoida!
- Tühistage kõik mittevajalikud kohtumised ja käimised.
- Vaadake üle ja korraldage kaheks nädalaks ette oma toiduvaru ja ühe kuu ravimite varu.
- Võimalusel ärge käige ise poes ja apteegis. Paluge seal käia lähedastel või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal või Hiiumaal ka diakooniatöö koordinaator Triin Simsonil 5621 2357.
- Võimalusel hoidke inimestega kahemeetrist vahet ja peske sagedasti käsi, tuulutage tube ja desinfitseerige üldkasutatavaid pindu.
- Kui siiski tunnete, et tervis on käest ära, palun konsulteerige oma perearstiga telefoni teel.
Nakkusohtlikud on ka sümptomiteta inimesed:
- need, kes põevad väga kergelt või täiesti sümptomiteta ja
- peiteajal need, kel hiljem sümptomid tekivad.
Väga nakkusohtlik võib inimene peiteajal olla praeguse teadmisega juba kuni kolm päeva enne sümptomite avaldumist.
Surmajuhtude vältimisel on praktikas edukamad olnud need riigid, kes suudavad haiguse eakatest eemale hoida.
Ärgem unustagem: karantiin tähendab, et siis peabki 24/7 kodus olema.
Rahulikult ja mõistlikult tegutsedes saame koroonaviirusest jagu!
Siin toodud kokkuvõttes on nopped viroloog Irja Lutsari pühapäeval avaldatud pikast postitusest.
