Kaivo Lõppe Näitena võib tuua kümnendi suurima maastiku- ja metsapõlengu Vikipalus, kus leekides oli kokku üle 200 hektari ja kustutamiseks kulus ligi kaks nädalat. Päästjatel käisid abiks ka kümned vabatahtlikud. Teine suurem metsatulekahju oli juuli keskel Abajas, kus põles mitukümmend hektarit meie väärtuslikku metsa. Mõlemad tulekahjud olid erakordselt pikalt kestnud kuumuse tagajärg. Vikipalus aitas kaasa ka tuul, mis levitas põlenguala aina edasi ja edasi.
Suvised rekordid
Kuuma ja sooja suve peapõhjus oli intensiivne kõrgrõhkkond, mis kord paiknes Venemaal, siis Euroopas. Õhurõhk ulatus keskmes kohati üle 1050 hektopaskali, mis on väga kõrge näitaja. Keskmised kõrgrõhkkonnad jäävad 1020–1035 hektopaskali kanti.
Peaaegu 30kraadist kuumust esines Eestis veel ka augusti lõpus ja septembri alguseski, mis ei ole samuti kuigi tavapärane ning igaaastane nähtus. Näiteks 24. augustil oli Eesti kohal, umbes poolteise kilomeetri kõrgusel õhurõhk 850 hektopaskalit ja kuni 15kraadine õhumass. Maapinnal tähendas see kuni 30kraadist leitsakut.
Suve keskmine õhutemperatuur kogu Eestis oli 17,8 kraadi (norm 16,0 kraadi), mis paigutub ilmavaatluste ajaloos ehk alates 1961. aastast neljandale kohale. Kõige soojem oli Virtsus, kus keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti 18,5 kraadi.
Suve ametlik kuumarekord pärineb Tallinnast, kus 29. juulil oli kuumust lausa 34,2 kraadi. Kindlasti oli kuskil veel soojem, kuid rekorditena kirjaminevatel andmetel on hulk nõudeid, mis peavad olema täidetud.
Teine äärmus oli 7. juunil Väike-Maarjas mõõdetud miinimumtemperatuur –0,1 kraadi. Kontrast kahe suvise näidu vahel ligi 35 kraadi!
Soojemad on suved olnud vaid 2002., 2010. ja 2011. aastal, mis näitab, et tõenäoliselt hakkab kuumi ja põuaseid suvesid tulema aina sagedamini.
Roomassaare rekordid
Sademeid esines suvekuudel Eestis keskmiselt 149 mm, mis jääb tugevalt alla keskmisele, 224 mm. Oli perioode ja kohti, kus kuum päike lõõmas mitu nädalat järjest ega tulnud tilkagi vihma. Näiteks Kundas sadas kogu suve jooksul vaid 85 mm.
Päikest oli suvel kokku keskmiselt 874,4 tundi, mis on samuti keskmisest, 790,4 tundi, jupp maad üle. Kõige rohkem, 1028,8 tundi paistis päike Roomassaares.
Veetemperatuurid olid paljudes randades pikalt üle 20 kraadi, siseveekogudes katsuti ära ka 30 kraadi piir, mis meenutab juba Vahemerd ja muid troopilisi ujumiskohti.
Tuule maksimumkiirus oli keskmine, tugevaim puhang 27,4 meetrit sekundis mõõdeti Roomassaares 19. juunil.
Äikest oli sel suvel pigem vähe, ehkki oli ka kohti, kus seda oli küllaldaselt. Õhk oli kuiv, seetõttu ei olnud ka sobivaid tingimusi äikeste arenguks ja püsimiseks.
Seega, nagu nähtub eelnevatest andmetest, oli möödunud suvi tõesti erakordne, püstitades mitmeid rekordeid, alustades nn kohaliku õhutemperatuuri ja päeva rekordist, lõpetades sajuta päevade arvuga. Kõige meeldejäävam, kahjuks negatiivne mõju oligi Vikipalu suur tulekahju.
See-eest väga positiivne mälestus, mis kindlasti paljudel eestimaalastel läinud suvest meeles, on soojad mereveed, kus sai vabalt supelda. Tõsi, suve lõpupoole ilmusid kohale ka sooja armastavad sinivetikad, kuid võrreldes mõne teise kuuma suvega jäid need ikkagi suhteliselt tagasihoidlikuks ja pigem avamerele. Vaatamisväärne keeris sinivetikatest tekkis Saaremaa külje all Läänemerel 18. juulil. Randadesse see eriti ei jõudnud, kuid kohati ikka. Poolas näiteks suleti üle 30 ranna sinivetikate meeletu vohamise tõttu.
Soe sügis ja talve algus
Ka sügis on olnud soojapoolne. Septembri algul püsis veel kohati 30kraadine kuumus. “Teisele ringile” läksid väga paljud taimed, puudele-põõsastele tekkisid pungad, nagu oleks juba kevad käes. Eriti ilmnes see efekt novembris peale esimest lund, kui sooja oli taas ligi 10 kraadi.
On olnud ka mõningaid torme, neist tõsisem ja intensiivseim 26. septembril, mil tugevaim tuuleiil, 30,1 meetrit sekundis mõõdeti Osmussaarel. Veetase ulatus samal ajal Pärnus 159 sentimeetrini üle keskmise ja vee all oli kogu rand.
Tinglikult võib talve või vähemalt eeltalve alguseks lugeda 24. novembrit, kui temperatuur langes püsivamalt miinuspoolele. 25. novembri hilisõhtul oli sisemaal juba rohkem kui 9 kraadi külma.
Mitmel pool sai maa valgeks 26. novembril, see polnud küll esimene lumi, kuid püsivam kui eelmine.
Lähiajal on oodata miinuskraadide püsimist, saartel ja rannikul võib õhutemperatuur olla plussis. Merevee keskmine temperatuur on Läänemerel 7…8 kraadi, Eesti rannikuvetes 4…6 kraadi – talisuplejatele igati sobilik! Nädala lõpupoole, 29.–30. novembril on oodata ka midagi tormilaadset, kuid kindlasti jääb see alla 26. septembri tormile. Lumikate peaks tekkima lähipäevade jooksul kogu Eestis. Iseasi, kui kauaks see püsima jääb.
KAIVO LÕPPE
ilmavaatleja
