Tiina Koit Kutse esinemiseks saime küll juba sügisel, aga tantsupeoks valmistumise etapis polnud lihtne leida vaba nädalavahetust, et kodust kaugemale minna. Tantsupeo ettetantsimised tehtud, Hiiumaa esimesed soojad ilmad nauditud, pakkisime kohvrid ja praamile.
Ega me täpselt teadnudki, kuhu täpselt, kes on meie vastuvõtjad ja milline on ajakava. Tänapäeva ratsionaalsel ajal tekitab kõhedust ja sisemist pinget kutsuja ütlus, et tulge ja tantsige, me hoolitseme kõige eest ja te ei pea millegi pärast muretsema. Täiesti kindlalt oli teada vaid sihtkoht Marijampolė linn ja see, et anda tuleb kaks kontserti. Väike värin südames astusime Heltermaalt viimase laeva peale ja Rohukülast bussile. Öö bussis koos hea seltskonnaga möödus kiirelt ja ärgates olimegi Leedus.
Esimene emotsioon Marijampolė linna jõudes – õitsevad õunapuud ja sirelid, rohelus ja puhtus. Suur üllatus oli näha kell 8 hommikul töötavaid inimesi tänaval ja neid oli mitte üks-kaks, vaid hulgi. Eks kiivrites ja helkurvestides töölised jäävadki paremini silma, aga teisi inimesi nagu polnudki märgata.
Teine emotsioon, ja neid emotsioone tuli ja tuli…, oli kohtumine meie vastuvõtja ja kutsuja Ona Sakalauskienega.
Ona on daam selle kõige õigemas mõistes – soeng, tualett, kingad, lahke olek. Mitte kuidagi poleks arvanud, et tegu on nii eaka prouaga, kui ta ise poleks seda avaldanud, et tal on sajani jäänud ainult 19 aastat.
Temalt saime teada päevakava, et kell 12.30 proov ja kell 14 kontsert ja see oligi ainus kindel asi, millele toetuda. Meile kulus enne esinemist tõesti ära üks lavaproov, kuna kui üdini aus olla, oli see meie rühma jaoks esimene kord anda täispikkuses kontsert.
Marijampolė draamateater oli uhke, küll veidi väsinud, kuid igati väärikas hoone. Saal mahutas ligi 300 vaatajat. Nii mõnelgi tantsijal pani jala värisema uudis, et saal on välja müüdud!
Kontsert aga oli suurepärane. Alustuseks esines meile kohalik folkloorirühm laulude ja tantsuga ja siis oligi meie kord. Meie kava oli koostatud erinevatest Eesti rahvatantsudest, hingetõmbepauside ajal tutvustasime lühidalt Eestit, Hiiumaad ja meie tantsurühma. Lõpetasime esinemise tantsupeo tantsude tutvustamisega ja see oli tõeliselt ülev tunne, kui tantsides Tuljakut terve saalitäis rahvast püsti tõusis ja plaksutades kaasa elas. Publik oli tõesti super!
Järgnes õhtusöök koos kohaliku folkloorirühmaga, mis lõppes ühislaulmise ja tantsimisega. Ja kui palju me leidsime eesti- ja leedukeelseid laule, mida ühiselt laulda! Ühised istumised on igati harivad ja nii saime täpselt selgeks, kes on meie võõrustajad. Küllakutsujaks oli Marijampolė Väärikate Ülikool, mille rektoriks Ona ongi. Ülikoolis õppijaid on 770 ja erialasid 14 – tõeliselt väärikas kool.
Järgmisel päeval oli meile korraldatud Paežeriai lossi külastus, vahepeatusega Vilkaviškisi linnas, kus toimus meie teine kontsert. Leedu keel on sama imeline kui leedulaste jaoks meie eesti keel ehk väljaütlemiseks keeruline. Nii sai Vilkaviškisi koheselt eestindatud linnaks Viska Viis. Paežeriai loss oma barokk-klassitsistlikus stiilis oli kui miniatuurne Suuremõisa loss. Hea kodune tunne tekkis. Lossis olevas tantsusaalis tantsiks suurima rõõmuga. Suurepärane elamus oli lossis kuulata kohaliku ansambli esinemist.
Järgnes Marijampolė linna ekskursioon. Arvestades asjaolu, et aeg oli juba sealmaal, kus enamikel andis tunda tühi kõht, oli igati tervitatav lühike jalutuskäik läbi linnasüdame. Kuigi linnas on elanikke 33 000 (parimatel aegadel üle 55 000), siis vanalinnast on säilinud üsna vähe. Põhjuseks teise maailmasõja aegsed suured pommitamised. Kuid see, mis säilinud ja see, kuidas uus on kohandatud vanaga, oli muljetavaldav. Marijampolė on olnud leedu rahvusliku tärkamise keskus, seda oli näha igal sammul. Erilised olid nn kassipark, esimene viinapood, juutide tänav, kaunid kunstilised graffitid seintel (ja neid oli palju), kirikud.
Ei saa mainimata jätta ka meie ööbimiskohta. Väga soe ja vastutulelik personal, toad olid kindlalt väärt rohkem kui kolme tärni. Suurepärased vaated ja imelised jalutuskäigud jõe kaldal julgustavad meid soovitama kõiki seda hotelli veel kord külastama. Ka hotelli suurim tuba oli meie kasutuses, nii et rühma õhtused ühisistumised olid mõnusad.
Sõle Segajate nimel
Anu Saar
