Kätlin Kiisk, paljudele hellitavalt Hõbekala Kätlin, teeb vabatahtlikult, mida kõike aga kalaga vaja teha on. Ent meri ja kala pole mitte alati Kätlini elu pärisosaks olnud. Tallinnas kasvanud tüdruk mäletab Saaremaa suvedest küll kuivatatud silku kartulite peal, kuid erilist sidet kalastamisega ja kalaga tal enne Hiiumaad polnud.
Kätlinil on eredalt meeles hoopis kaks lugu, mis neile, kes teda tänapäeval teavad-tunnevad vast mõneti võõralt mõjuvad. Kätlin muigab rääkides, kuidas ta kord oma kaasale Siimule kindlas kõneviisis ütles: „Iial ei hakka ma kala puhastama!“ või kui noorpaar veel Tallinnas elas ja Siim kaalus kalaga tegutsevas ettevõttes müügimehe kohta, siis oli Kätlini esimene reaktsioon – „mitte mingil juhul, kalalõhn jääb ju külge.“
Nädala jooksul tegeles Hiiumaa politsei 20 erineva korrarikkumise teatega.
Vello Jürjo on lahkunud sinna, kus on alati sile jää ja paras purjetamistuul.
Porgand tundub lihtne köögivili – viskad seemned mulda ja ootad. Tegelikkus on aga teine. Just külviaeg on see koht, kus enamik aednikke eksib. Ja...
Mõni paik tuleb mõtteisse enne, kui sinna jõuad. Nii juhtus minul Hobulaiuga.
Liitu meie uudiskirjaga ning saad täieliku ülevaate Hiiumaal kui ka Eestis toimuvast.
ja