Kätlinil on eredalt meeles hoopis kaks lugu, mis neile, kes teda tänapäeval teavad-tunnevad vast mõneti võõralt mõjuvad. Kätlin muigab rääkides, kuidas ta kord oma kaasale Siimule kindlas kõneviisis ütles: „Iial ei hakka ma kala puhastama!“ või kui noorpaar veel Tallinnas elas ja Siim kaalus kalaga tegutsevas ettevõttes müügimehe kohta, siis oli Kätlini esimene reaktsioon – „mitte mingil juhul, kalalõhn jääb ju külge.“
