Istumise kohta öeldakse Hiiumaal, et tee ots tömbiks. Kuidas see vanasti kodudes käis, näitab Hiiumaa muuseumi Pika maja näitus “Istmete Ilu”. Meie talupoja pärandi toolid, sohvad ja kiiktoolid, mis tehtud oma pere või küla osavate meistrimeeste poolt, teenisid igapäevaelus ausalt ja pikka aega meie esivanemaid.
“Me väga ei keskendunud mõisamööblile, kuid mõisamajade eeskuju või ka laevadelt randa uhutud “sammetist soffade” ilmumine kodudesse on talumööbli kujunemist mõjutanud väga palju, ”räägib muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo.
“Lihtsad vanaaegsed toolid on üsna madalad, peamiselt selleks, et vältida korstnata eluruumides suitsu silma sattumist,” selgitab Helgi. Ebatasaste muldpõrandate ajal olid toolide asemel kasutusel peamiselt pingid ja järid ja “pitsu”, nagu neid murdekeeles teatakse, on siiani meie kodus tarviline mööbliese. Laudpõrand ilmus Hiiumaal majadesse üsna varakult, mis tähendas ka nelja jalaga istmete, kiiktoolide ja hällide teket, milleks oli vaja siledat põrandapinda.
Edenda Hiiumaa vaimset pärandit kiikudes ja kiljudes Gustav Ranniste tehtud kahe-inimese kiiktoolis. | Reet Kokovkin
Väga kasulikud olid köökides kasutatud pikad pingid. Seal tehti kõike – istuti kartulikoorimise või muu istumist võimaldanud töö tegemisel, sinna pandi külalised magama.
Tooli-uurijate poolt on Hiiumaalt kirjeldatud kaks nimelist tooli tüüpi – Kärdla tool, mis oli peamiselt vabrikutööliste kodudes levinud, ja imeuhke Käina tool, millest meie muuseumis on säilinud vaid seljatugi. Sellised toolid on välja ilmunud Käina ja Selja küla kandist, kus siis mõned osavad meistrimehed olid kirikumööblist eeskuju saanud. ERMi kogudes on õnneks paar tükki säilinud ja äramärkimist leidnud. Erakogust on näitusele laenuks saadud ka uhke Suuremõisast pärit puusohva, mille seiklusrikkast ajaloost mõisast talusse saab lisatud teabetahvlilt lugeda.
Madalate jalgadega talutool, et suits silma ei läheks, korstent majal tooaeg ei olnud. | Reet Kokovkin
Kiiktoolide valmistamisel oli kõige keerukamaks jalaste jaoks sobiva puidu leidmine. Vanal ajal otsiti metsast paraja kaarega puud, hilisemal ajal hakati selleks liimpuitu kasutama. Kiiktoole on välja pandud mitut tüüpi – nii ühe- kui kaheinimese istumiseks kui Bostoni-tüüpi toole. Päris näituse lõpus saab huviline osa võtta Hiiumaa vaimse pärandi töötoast, kiikudes ja kiljudes Gustav Ranniste poolt tehtud kahe-inimese kiiktoolis.
Näitus on avatud kuni 13. juunini 2024. Muuseum omakorda palub tähelepanelikult oma kodused päranditoolid üle vaadata ja neist muuseumile teada anda.
ja