Ts Laevad TS Laevad peakapten, laevandusvaldkonna juht Guldar Kivro, kes on sõitnud ka Rohuküla–Heltermaa liini parvlaeva Tiiu kaptenina.
TS Laevade ülesanne on tagada stabiilne ning ohutu meretransport. Stabiilset ja prognoositavat laevaliiklust on ka Hiiumaa vald varasemalt prioriteediks pidanud. Meresõiduohutuse kontekstis hindavad kogenud laevakaptenid olukorda ja kui riskide maandamiseks on vajalik väiksem sõidukiirus ja pikem ülesõiduaeg, siis võetakse vastu olukorrale vastav otsus. Tavapärasest erinevast ülesõiduajast teavitavad laevajuhid reisijaid, kes on laeva pardal.
Jääolude ja jääkihi paksuse hindamisel tugineb TS Laevad Rohuküla–Heltermaa liinil igapäevaselt sõitvate laevakaptenite infole. Lisaks parvlaevade Leiger ja Tiiu kaptenite hinnangule ja vaatlustele tugines TS Laevad oma väidetes veeteede ameti 5. veebruari postitusele ja Eesti ilmateenistuse jääkaardile. Selgituseks veel, et teisipäeval, 5.veebruaril oli lõunakaarte tuul 20 m/s, mis tekitas väga tugeva ja tiheda rüsijää, mis on märgitud ka ilmateenistuse jääkaardil. Mainitud blogis on selgelt välja toodud, et rüsijää paksus ulatub kuni 50 cm. Rõhutame, et avaldatud artiklis toodud kommentaaris räägitakse kuhjunud jääst ehk rüsijääst.
Avalikkuses on viidatud jääteemeister Kibuspuu oletustele (mitte mõõtmistulemustele) merejää paksuse kohta, kuid need käivad eelkõige lahtede kohta, kus ei toimu laevaliiklust vees ja lumevaip hoiab merejää soojemana. Seetõttu ei saagi seal olla kunagi samasid jääolusid kui laevateel, kus laev sõites ja murdes läbi jää tekitab suured jäälahmakad, mis liiguvad tuule, vee ja laeva jõul üksteise alla ja peale, mis ongi rüsijää. Kõik see muutub üheks massiks juurdesadava lume ja sula tagajärjel. Selgituseks näide – kui laev murrab lahti suure 20 cm paksuse jääkamaka ja sõidab sellest läbi, siis liigutab ta ühe tüki teise alla, tulles tagasi, liigutab ta järgmise tüki sinna alla ehk siis on vähese ajaga võimalus, et tekib 3×20 cm paksune jää, mis muutub üheks ehk väga lühikese aja jooksul on tekkinud 60 cm paksune rüsijää.
Rüsijää kuhjumised tekkivad igaaastaselt just selle koha peale, kus vesi muutub madalamaks ehk kanalite otstesse. Soodsate tuulte mõjul liigub mõnikord see kuhjunud jää ka minema ja sellest tulenevalt võivad ühel päeval olla tingimused ühed ja teisel päeval hoopis teised. Tuule ja hoovuste mõjul liigub jää ja jääsupp ka päevasel ajal ja laeva tekitatud kanal sulgub kiirelt. Sellest tulenevalt peab laev alati kas uue kanali murdma või läbima tugevalt kokkusurutud rüsijää. Ehk meri võib navigatsiooni mõttes olla erinev olenevalt päevast ja kokkuvõttes sellised ongi talvised navigatsioonitingimused.
Lisaks juhime tähelepanu, et jääklass 1A tähendab seda, et laeva vöör peab võimaldama ohutut sõitu kuni 80 cm paksuses jääs. Ei ole määratud, et sellises paksuses jääs peab laev suutma hoida maksimaalset, ekspluatatsiooni või mõnda muud kiirust.
Vedajana peame oluliseks, et liinigraafikus kinnitatud reisid toimuksid õigeaegselt, sest see annab kindlustunde nii Hiiumaa elanikele kui ka kohalikele ettevõtjatele. Õigeaegsed ehk prognoositavad väljumised saavad toimuda vaid juhul, kui laev on ohutult sadamasse jõudnud, olles valinud optimaalse sõidukiiruse – selle tagamiseks annab TS Laevad oma parima.”
Guldar Kivro
peakapten
