Kärdla raamatukogul on lõppemas kaks rahvusvahelist projekti, mille seminarid on toimunud iga kord erinevas projektipartneri riigis, et kõiki riike ikka võrdselt koheldaks. Tänapäeval peab kõik olema võrdne ja kes see ikka tahab teisele liiga teha. Head suhted on kõige aluseks. Usaldus tekib ühistest tegevustest, kus testitakse läbi, kas teise inimesega kannatab üldse koos midagi ette võtta või tuleb leida keegi parem. Välispartneritega on samamoodi. Selleks et üldse koostööpartnereid leida, pead ise olema usaldusväärne ja sind peab keegi tundma, kes sind edasi soovitab. Nii et, head suhted.
Seekordse Hiiumaa seminari teemaks oli „Kommunikatsioon asutuses ja asutuste vahel“. Samuti rääkisime, milline on raamatukogude funktsioon demokraatlikus ühiskonnas. See tähendab, et raamatukogu lävepakk on madal ja me ei vali oma lugejaid. Lugejaks saab tulla igaüks, kes armastab lugeda, armastab raamatukogu avarat ja rahulikku õhkkonda, hoiab puhtana ennast ja raamatuid. Raamatukogud edendavad demokraatiat sellega, et loovad võimaluse sündmusteks, kus iga inimese hääl loeb. Raamatukogus pannakse inimesi tähele, kuulatakse ära nende mured, vahel võibolla isegi noomitakse kui vaja. Inimesest ei vaadata läbi kui tühjast kohast. Aga kus seda siis tehakse, oleks siinjuures õigustatud küsimus.
Raamatukogu lävepakk on madal ja me ei vali oma lugejaid.
Seminari põhisündmuseks oli ingliskeelne koolitus „Ukraina pagulaskogukonnad Eestis ja mujal. Vanemliku hooleta jäänud lapsed“, lektoriks Jane Snaith (MTÜ Igale Lapsele Pere). Snaith rääkis ulatuslikust koostööst Ukraina organisatsioonidega. Tema organisatsioon aitab leida Ukraina peredel üles lapsed, kes on valega meelitatud Venemaale laagritesse, kust nad enam tagasi ei saa. Mõelge ise, te lähete lastele vastu kokkulepitud kohta, ja lapsi ei tule. Lähete homme, ikka ei tule. Käite iga päev – ja teie last ei ole. Me ei kujuta isegi ette, mis tunded nendel vanematel üle käivad.
Samuti otsis see organisatsioon peredele turvalisi riike ja organisatsioone, kes sõja alguses Ukrainast põgenenud naisi ja lapsi vastu võtsid. Snaith rääkis, millist traumat sõda lastele põhjustab. Mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele, kuigi täiskasvanutel on oma toimemehhanismid, mis nende aju kaitsevad.
Traumaga võib elu jooksul iga inimene kokku puutuda. Saime teada, kuidas trauma mõjutab inimese käitumist ja miks on oluline rasketel juhtumitel sellega professionaalsel tasandil tegeleda. Aga saime ka paremaks kiindumusteoorias, miks mõni inimene liialt kiindub ja teine hoopis suhetest põgeneb ning millised on hirmud inimsuhetes. Palju on neid, kes muutuvad „nähtamatuks“, kes oma arvamust ei julge avaldada või lausa inimestega kokku puutuda ei taha. Igaüks meist peaks neist teemadest rohkem teadma ja oma oskusi lihvima, et tuleksime teiste inimestega paremini toime.
Päeva teises pooles oli praktiline seminar, kus iga osaleja sai enda sisse vaadata ja mõtiskleda, kui tugev tema inimsuhetes on. Tegime üsna mitmekülgse testi, kus saime ennast ise hinnata. Seda ei ole lihtne teha, sest kes ikka tahab seista silmitsi iseenda probleemidega. Teisi on ju palju lihtsam õpetada, kuidas elama peab, kas pole?
Mida siis veel väliskülalistele Hiiumaal pakkuda, kui kõik traditsioonilised vaatamisväärsused on nähtud ja saare ametlik tutvustus tehtud?
Mulle endale meeldib teisi riike ja inimesi avastada rohkem eraviisiliselt kui et suure turismigrupiga. Mõtlesin, mida erilist ja ootamatut võiks välismaalastele Hiiumaal pakkuda. Rääkisin ühele sõbrale mõttest, kas Hiiumaal võiks leiduda kellegi aeda või avalikku ruumi, kus teha 20 inimesele õhtusöök. Ma ei tahtnud RMK platsi ega metsa, pigem lillelist aasa ja päikeseloojangut. Mingi aeg hiljem külastasin teise sõbra suvekohvikut ja ühtäkki hakkas ta rääkima, et unistab kodurestorani tegemisest. Ütlesin talle siis, et teeme ära. Tema teeb kodurestorani ja mina toon suud. Nii jõudsime väliskülalistega Kristel Peikeli juurde Reigis, kus kõigepealt söötsime ja patsutasime lambaid (lammastel kadus huvi meie vastu ära kohe, kui olid meid leivast tühjaks söönud) ja pärast nautisime maalähedast hiiumaist kolme- või viiekäigulist õhtusööki. Täpselt ei saanudki aru, mitu käiku oli, sest toitu toodi kogu aeg juurde. Nii saimegi ilusa maakoha, hea toidu ja päikeseloojangu. Lisaks sõbralik pererahvas.
Mida erilist veel Hiiumaalt pakkuda?
Pikaajalised koostöösuhted on samad mis sõprussuhted. Selleks et need püsiks, pead neisse panustama ja rohkem pingutama.
Viimaseks päevaks tegime koduloolise kirikute päeva. Meil õnnestus Sõrul külastada imeilusat endist baptistikoguduse palvemaja (tänud pererahvale!). Puskis imetlesime õigeusukiriku värskelt säravaid torne, kuid kahjuks sisse ei saanud. Reigi luterlikus kirikus rääkisime kunstiajaloost ja kiriku kirjanduslikest seostest. Meil oli giidiks Enn Veevo, kelle kohta külalised ütlesid, et ta on nagu ajalooõpik: ühelt poolt faktid, faktid, faktid ja teiselt poolt elukogemus, mida saab vaid kohapeal elades. See on hiidlaste eelis – olla siit pärit, siin elada ning teada, kuidas siin varem on olnud. Neid teadmisi koolist ei saa.
Kärdla raamatukogu külalised olid Taanist Ikast-Brande raamatukogust ja Strueri raamatukogust, Soomest Turku Naiskeskusest, Turku linnaraamatukogust ja Kaarina raamatukogust ning Lätist Valmiera raamatukogust. Projekti erinevatesse tegevustesse on kaasatud olnud ka teised Hiiumaa raamatukogud. Sel korral sai väliskülalistele rääkida ja näidata oma tööd Emmaste raamatukogu. Kärdla raamatukogu oli peastaabiks, kus hinnati ühiselt ära projektides toimunud tegevused aruandluse jaoks ning peeti ka ajurünnak uute projektide jaoks.
Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.
Kärdla raamatukogu on projekti Forward Together juhtpartner (EL Erasmus+ programm). Projekti Democratic Libraries juhtpartner on Turku Naiskeskus (Põhjamaade programm Nordplus Adult).
