Riina on taotlenud ja saanud vallalt nii sünni- kui lapsetoetust, kuid muretseb nende värskete lapsevanemate pärast, kes avalduse esitamisega hiljaks ja toetuseta võivad jääda.
Tema arvates ei teavita vald sünni- ja täiendava lapsetoetuse võimalusest piisavalt: “Keegi midagi kusagil ei ütle, ise pead teadma – nagu loodaks vald, et ma ei pane seda infot tähele ning unustan küsida.”
Ka on valla makstava sünnitoetuse taotlemise aeg tema meelest liiga lühike, kolm kuud.
“Esmakordsele lapsevanemale on see aeg, mil uue eluga kohanemine võtab niigi palju energiat. Mõte – ei tea, kas vald mulle ka mingit toetust maksaks, kui ma küsiks – on tõesti viimane, mis pähe tuleb,” leiab Riina.
Ka võiks täiendav lapsetoetus tema arvates lapsevanema arvele laekuda automaatselt. “Kui vanemad käivad niikuinii lapse sündi vallamajas registreerimas, kas siis neid kaht ei annaks kuidagi omavahel ühendada?”
Väike küsitlus tuttavate seas andis tulemuseks, et avalduse esitamise tähtaega keegi neist maha maganud pole. Mitmed neist aga on samuti mõelnud, miks taotluse esitamise tähtaeg on nii lühike ja ehk võiks vallapoolsed lapsetoetused laekuda n-ö automaatselt, peale lapse sünni registreerimist vallas.
Näiteks Tallinna linna makstavat sünnitoetust tuleb küll eraldi taotleda ja see makstakse välja kahes osas, ent toetuse teine jagu kantakse üle automaatselt, ilma lisataotlust esitamata, kui laps elab jätkuvalt Tallinnas.
Kas teavitusest piisab?
Valla sotsiaaltöö spetsialist Kairi Priit vastas päringule, et infot täiendava lapsetoetuse kohta antakse vanematele siis, kui nad sünnitoetust taotlevad.
Infot toetuste kohta leiab ka valla kodulehelt, samuti vallalehes Hiiumaa Teataja ning infot jagavad sotsiaaltöötajad vallamajas kohapeal, telefoni või meili teel.
“Tahaks väga loota, et info valla sotsiaaltoetuse kohta on pigem teada,” ütles Priit. Ta julgustas kõiki, kel veel puudub info valla täiendava lapsetoetuse taotlemise kohta, tutvuma infoga valla veebilehel või pöörduma info saamiseks sotsiaaltöö spetsialisti poole.
Küsimusele, miks ei võiks ka täiendav toetus lapsevanema arvele laekuda n-ö automaatselt, vastas Priit, et taotluse esitamise nõue tuleneb seadusest.
Veel üks põhjus on, et taotluse esitamisel saab vald ülekande tegemiseks vajalikud andmed, näiteks pangakonto numbri.
Õhku jääb küsimus, et kui vanemad käivad niikuinii lapse sündi vallamajas registreerimas, kas siis neid kaht ei annaks kuidagi omavahel ühendada?
Näiteks riikliku sünnitoetuse saamiseks ei ole vaja taotlust esitada, selle asemel saadetakse peale lapse sünni registreerimist vanemale hüvitise pakkumus. See tuleb vastu võtta ning ühtlasi edastada riigile oma kontonumber.
Vajalik 600 lisaeurot
Lisaks sissetulekust sõltuvatele toetustele maksab Hiiumaa vald ka mitmeid sissetulekust sõltumatuid toetusi. Näiteks matuste või eaka sünnipäeva puhul, täisealise isiku või puudega lapse hooldajale ja hooldusperedele. Samuti siis, kui peres on esimesse klassi astuja või perre sünnib laps. Lisaks on võimalik taotleda täiendavat lapsetoetust.
Sünnitoetuse suurus on 200 eurot, täiendavat lapsetoetust saab taotleda lapse ühe- ja kaheaastaseks saamisel. Mõlemal korral on toetuse suurus samuti 200 eurot. Kokku on värsketel lapsevanematel võimalus saada 600 eurot, mis kindlasti on suureks abiks.
Statistikaameti andmetel sündis Hiiumaal 1. jaanuarist 1. oktoobrini 46 last. Sama aja jooksul maksis vald sünnitoetust 47 korral.
Täiendavat lapsetoetust oli septembrikuu lõpu seisuga taotletud ja makstud 79 korral.
Kooliteed alustas 1. septembril 59 last, 130eurost esimesse klassi mineja toetust maksis vald 58 korral.
