KAJA HIIS-RINNE Sügisel Kärdla kultuurimajas täismajale esietendunud Hiiu Naaditeatri etendust “Perekond” oli trupil plaanis hooaja jooksul vaatajate ette tuua nii Käina huvi- ja kultuurikeskuses kui mujal Hiiumaal. Naaditeatri üks eestvedajaid Janno Elmi ütles, et olude tõttu tekkinud pikk paus näitab, et kui etendusi ega proove teha ei saa, saab hoida oma valmisolekut – kasvõi individuaalse harjutamisega.
Õie Laksberg, kes samuti kuulub näitetrupi tuumikusse, lisas, et neil on praegu kaks lavastust, mis on n-ö soojas – Maarja Lillemäe näidend “Perekond” ja luulevormis hiiukeelne näidend “Meite elu”, mille koostas Hiiumaa gümnaasiumi eesti keele õpetaja Tiiu Heldema. Läheks vaja paar proovi ja nende etendustega võiks Laksbergi ütlust mööda lavale minna.
Mõlemad näidendid lavastas möödunud aastal manalateele läinud Jaanus Kõrv. Janno Elmi ütles, et lavastaja ootamatu kaotus varjutas eelmist aastat ja tõi ühtlasi päevakorrale vajaduse leida trupile uus lavastaja. Õie Laksberg märkis, et hea lavastaja leidmine on olnud pidev murekoht. “Nüüd on Ermo Mäeots andnud meile pisikese sõrmekese ja olnud nõus arutama koostööd,” ütles Laksberg, lisades, et talle see meeldib ja annab lootust.
Janno Elmi lisas, et trupp on Mäeotsaga ühel korral kohtunud ja ühe proovigi teinud, aga koroonahaigusest tingitud piirangute tõttu kõik seiskus.
Koostööeeldused head
Käina kooli direktori ametikohal töötav Ermo Mäeots tunnistas, et koostöö Naaditeatriga on varases algusjärgus ja tema arvates võiks see jätkuda, aga raske on öelda, kui kaugele ja kuhu see lõpuks välja jõuab. Heaks eelduseks pidas ta seda, et trupp on entusiastlik ja neil on pikaajaline kogemus.
Mäeots rääkis, et ta sai oma esimese kõrgkoolidiplomi Tallinna ülikoolist, mille lõpetas kultuurinõunik-lavastajana. Kursuse juhendajateks olid Rudolf Allabert ja Toomas Lõhmuste, kelle käe all ta neli aastat õppis. Teise diplomini jõudis ta 2019. aastal, kui kaitses Tallinna tehnikaülikoolis magistrikraadi personalijuhtimise erialal.
“Naaditeatri ega mõne muu trupiga ei ole ma varem teatrialast koostööd teinud ega pole ausalt-öelda ühtki etendust lavale toonud. Muid sündmusi olen küll lavastanud,” ütles Mäeots. Kogemustepagasis on tal töö kunagises Hiiu maavalitsuses ning Viimsi valla haridus- ja kultuurielu juhtimisel, samuti Kultuurkapitali kohaliku kontaktisiku ülesannete täitmine, kuid trupiga kohtumisele minek nõudis julguse kokkuvõtmist, nagu ta avameelselt välja ütles.
Uus lavastus kolme teatriga
Üks lähiaja töö, mis Naaditeatri trupil ees seisab ning milles lavastajakätt vaja läheb, on Janno Elmi sõnul seotud omamoodi kutsega Salme vallateatrilt. Nimelt kavatseb vallateater maikuu alguses tähistada oma aastapäeva erilisel viisil, ekspromptetendusega. Tegu on Janno Puusepa näidendiga “Kukk”, mis lavastatakse kolme teatri osalusel – Salme vallateater teeks esimese vaatuse, Naaditeatri kanda jääks teine ja Taritu tubateatrile kolmas vaatus. Kõik teevad proove eraldi ja lõpuks mängitakse kohapeal kokku. “Kas see toimuma saab, seda me ei tea veel, aga mõte on põnev,” tõdes Elmi.
Kui palju erinevaid näidendeid Naaditeater üldse on lavastanud? Sellele küsimusele ei olnudki lihtne vastust saada. Arv sõltub sellest, mis ajast lugema hakata. “Enamasti valmib meil üks lavastus aastas,” selgitas Õie Laksberg.
Näiteks tema liitus trupiga ajal, kui see veel ei kandnud Naaditeatri nimetust ja seda vedas Koit Randus. Naaditeatri nime hakati kandma aastast 2015, mil juhendajaks oli Kristjan Arunurm. “Arvan, et võib öelda – meie trupp on parimas noorukieas,” hindas Laksberg trupi vanust.
Järjepidevus tõi kultuuripreemia
Laureaaditiitlitele, millega Naaditeatrit on auhinnatud harrastusteatrite vabariiklikel festivalidel ja provintsiteatrite festivalidel, lisandus tänavu Kultuurkapitali kohaliku ekspertgrupi tunnustuspreemia. Selle sai Naaditeater järjepideva ja tulemusliku tegevuse eest, mis auhindajate hinnangul on muutnud Hiiumaa kultuurimaastiku palju värvilisemaks.
“Meil on hästi läinud, et meil on oma publik ja rahvas tuleb meid vaatama – sellega oleme väga rahul,” ütles Õie Laksberg. See, mis teda ennast teatri juures hoiab, peitub ühelt poolt toredas seltskonnas, teisalt pakub rolli sisseelamine võimaluse laiendada oma vaatenurki ja taibata: “Ah, niimoodi võib kah mõelda!”
Janno Elmi tõstis esile, et teatritegemise juures on hea, et saab teha seda, mida enda hing tahab ning näha, et teistele inimestele mõjub see hästi.
