
Haasma sõnul olid Ludwig van Beethoveni kaks sonaati – Klaverisonaat nr 21 C-duur op. 53 ja Viiulisonaat
nr 9 A-duur op. 47 esitatud meisterlikult, rõhuga pianismil ehk virtuoosse klaverimängutehnika kaudu. “Sten Heinoja mäng puudutas esimestest nootidest alates,” jagas Haasma oma vaimustust.
Noorte kunstnike kava sisaldas ka kummardust Arvo Pärdile – esitusele tulid “Fratres” ja “Spiegel im Spiegel”, teosed, millest on palju erinevaid versioone erinevate koosseisudega. “Viiuli ja klaveri esitus oli laitmatu ja kindel,” hindas Haasma.
Kontserdielamus tekitas soovi öelda muusikutele endagi tänusõnad ja vestluse käigus ütles Sten Heinoja, et tuleks meeleldi Kärdla kirikusse veelgi esinema. Ka oli Estonia klaver, millel ta mängis, talle juba tuttav: “Ma tean seda klaverit, olen sellel mitmel korral mänginud – Pühalepa kirikus ja Kärdla muusikakoolis.”
Robert Traksmann kiitis kiriku akustikat, mis tema sõnul Beethoveni mängimiseks sobis hästi, sest “noodid ei lähe kaduma”. Tema esimene esinemine Kärdla kirikus oli sel suvel, kui ta oli Hiiumaa kammerorkestri kontsertmeister.
Kontserdi korraldas Eesti interpreetide liit, mis
Beethoveni festivaliga avaldab austust suurele heliloojale vahetult tema 250. sünniaastapäeva eel. Festivalil kantakse ette kõik Ludwig van Beethoveni viiuli-, klaveri- ja tšellosonaadid – kokku 47 teost 49 interpreedi esituses.
