Connect with us

Uudised

Muuseum teeb nukkudega teki koopia, otsib pruute ja magajaid

SIRET LAHEMAA
Helgi Põllo
Sel suvel on muuseumil plaanis rekonstrueerida hiidlaste pulma- ja meretekk, mida on kohapeal kutsutud rüiks ehk nukkudega tekiks. Rüitekk on Eesti kontekstis ainulaadne, sest sellist on säilinud andmetele toetudes valmistatud ainult Hiiumaal.
Muuseum astub koopiateki tegemisega paar sammu kaugemalegi, lootes teki valmides leida mõne vabatahtliku, kes veedaks öö teki all magades. Tuleb siiski arvestada, et tekk kaalub valmides ligi 15 kilo ja ööbida tuleb septembrikuus paadis, õues või aidas.
Mis on nukud?
Vanade pärimuskildude põhjal imiteeris rüi karusnahka, mis tegi teki harukordselt sooja­pidavaks. Sellest lähtuvalt on tekil justkui kaks kihti – alustekk ja pealiskord, mille moodustavad alusriide külge õmmeldud kaltsuribad ehk nukud. Nukkude materjaliks kasutati ära kõik villased tekstiilijäätmed, mis majapidamises olid, isegi vanad viltkaabud lõigati rüi peale. Kangatükid tegid teki raskeks, nii et haige mees ei tohtinud seda peale võttagi. Ometi võeti soe tekstiil kaasa heinamaale või kalastusretkele –sinna, kus oli vaja öö jahedal ajal mööda saata. Siit ka üles­kutse! Kui kellelgi on kodus vanu villaseid riideesemeid, mida enam kanda ei sünni, kuid äraviskamiseks on liig armsad – tooge muuseumisse rüiteki nukkudeks.
Muuseum otsib pruute
Lisaks väga praktilistele omadustele oli rüil ka laiem sotsiaalne tähendus, kuna see kuulus Hiiumaa pruudi kaasa­vara hulka. Teki tegemiseks korraldati talguid ning pruudile toodavate andamite seas oli veel 19. sajandilgi nukkudeks sobilik riidekraam. Sel suvel on kõikidel abiellujatel võimalus oma liitu kinnitada ka niidi ja nõelaga. Selleks puhuks annab muuseum värsketele pruutidele punast värvi riba, mida teki külge õmmelda. Punane on läbi mitme sajandi olnud Hiiu naiste jaoks elujõu, armastuse ja kaitse värv. Loodetavasti saame sügiseks muidu üsna pruuni- ja hallitaustalisele tekile hulgaliselt punaseid täppe!
Säilinud vaid kaks tekki
On imekspandav, et veel 19. sajandil laialt kasutatavast tekstiilist on Eestis muuseumisse sattunud vaid üks kehvas seisus rüi. See  1926. aastal Käinast Selja külast kogutud näide Eesti Rahva Muuseumis on kaotanud peaaegu kogu oma nukkudest pealiskihi. Teine rüi asub Soome Rahvusmuuseumis ja on sinna kogutud juba 1901. aastal. Peale mitmekuust ettetellimise ooteaega õnnestus muuseumi teadus­direktoril Helgi Põllol külastada Soome ühishoidlat. Lisaks rüitekile sai ta seal mitme päeva vältel tutvuda ligi saja Hiiumaalt kogutud tekstiilesemega. Soomes hoiustatav tekk esindab Hiiumaa rüid kogu tema arhailisuses ja lopsakuses. See on suure­pärane füüsiline näide, mida hoida koopiateki tegemisel silme ees.
Eksperimentaalsed väljakutsed
On säilinud mitukümmend kirjalikku mälestust, kuidas rüid on valmistatud ja kasutatud. Muuseum üritab sel suvel mitmete eksperimentidega võimalikult autentse teki valmistada. Alustame Muuseumiööl, kui proovime traditsioonilisel viisil vanutada rüiteki aluskangast. Sügisel teeme üleskutse, leidmaks vabatahtlikke, kes tahaksid kogeda rüiteki all magamist (paadis, maastikul, aidas jms) ja sellest kirjutada. Taoline auto­etnograafiline eksperiment elustab eset, mida viimati kasutati poolteist sajandit tagasi. Lisaks väärikale rekonstruktsioonile tekivad juurde ka lood tänapäeva inimestest, kes on seda oma pulmas või selle ettevalmistuses kasutanud, selle all maganud või sellele ühe nuku õmmelnud.

KADRI KUUSK
Hiiumaa muuseumi
peavarahoidja

Veel lugemist:

Uudised

Kütusefirma Olerex varem ööpäevaringselt avatud Kärdla tankla sulgeb nüüd uksed juba kell 23, mis tähendab, et süüa sealt öösel enam ei saa.  Kärdla tankla...

Uudised

Kui paar nädalat tagasi pakkusid jahimehed, et vast on Hiiumaal elanud karu Saaremaale läinud, siis reedel sai Valgu kandis kinnitust, et loom pole ära...

Uudised

Hiiumaa vallavalitsus tegi kolmapäeval otsuse lõpetada töösuhe Kärdla osavalla vanema Aivar Viidikuga ja juba järgmisel päeval töötas tema asemel senine Emmaste osavalla vanem Tiit...

Külalugu

Proovigu vaid keegi öelda, et  Kärdlas asuv Jaburate küla pole küla – nimi teeb kohast koha. Seda kinnitavad tunnustatud jaburoloogid.  Jaburaid on aastate jooksul...