Tuntud loodusmees ja klaasikunstnik avasid Kärdla kultuurikeskuse näituseruumis ühisnäituse “EHE ELU EHE”.
Vaatajate ees on valik Fred Jüssi jäädvustatud fotosid kaunitest liblikatiibadest ning nende kõrval klaasist ehted Kalli Seina loomingust. Sõnamängulise pealkirjaga näituse avamisel olid kohal mõlemad autorid.
Liblikad teel
Fred Jüssi ütles, et kuigi kumbki autor kasutab oma töös erinevaid tehnikaid ja materjale – üks fotot, teine klaasi, on mõlemad otsimas vastuseid olemise terviklikkuse ja iseenda osa kohta. “Mõnikord on vastused sümbolite kujul. Neid ei ole võimalik ära seletada ja seda polegi vaja. Paljude sümbolite seletused peituvad saladustena inimestes.”
Hämmastava tõsiasjana selgus näitusel, et ainult ühel pildil on elav liblikas. Fotod imetabaste mustrite ja värvidega tiibadest tegi Fred Jüssi aastaid tagasi Eestimaa teedel rattaga sõites ja pildistades vastu autode tuuleklaase lennates oma otsa leidnud liblikaid.
“Jah, liblikad on ilusad – ka siis, kui nad pole värvilised ja siis ka, kui nad ei ole elus,” tõdes ta.
Jüssi sõnul ei ole teada, kui palju liblikaid teedel hukkub. Palju liblikaid koguneb vihmaveelompidele jooma ja neid saab hulganisti otsa, kuid millegipärast istuvad nad teedel ka muul ajal ja paljud sinna jäävadki. Rattaga sõites korjas ta teelt üles terveid liblikaid, et neid pärast lähemalt uurida.
“Tahtsin näha ennenägematut ja pildistasin hästi ligidalt. Mõnikord oli tiivamuster nagu vitraaž, teinekord justkui maastik lennukilt vaadates.”
Enda kohta ütles Jüssi: “Olen vaatleja ja piirdun vahendamisega ning ma ei ole tahtnud sekkuda. Ma tean hästi, et ka minu hinnangud ja arusaamad on ajas muutuvad. Ma ei taha kogeda seda, et kuulutan oma usku ja homme see enam nii ei ole. Seda on ette tulnud.”
Kalli Seina sõnul ärgitab näitus mõtisklema selle üle, milline on ehe elu ja mis on elu ehteks. Ta rääkis, et oma elu rasketel aegadel oli ta silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega ja mõtles pidevalt elu haprusele ja surmale.
“Muutus tekkis seoses Fredi liblikapiltide nägemisega. Tiibade ilu puudutas hinge ja tuletas meelde, et loodus toimib oma seaduspärade järgi ning see aitas kaotustega leppida.”
Ehted neile, kes sealpoolsuses
Paljuski nende piltide mõjul hakkas ta tegema ehteid, mõeldes oma lähedastele, kes on surnud, kelle elu katkes. Kunstnik ütles, et näitusel on välja pandud ehted ta emale ja vanaemale, kooliaegsele parimale sõbrannale, pinginaabrile, täditütrele.
“Tänu sellele tööle ja mõtlemisele minu jaoks nad ei ole surnud, ma näen neid tihti unes, mõnikord räägin nendega,” ütles ta, pilk endavalmistatud õrnal hõbedasel võrul.
Esimese ühisnäituse “Jää, jää” tegid Fred Jüssi, Kalli ja Valev Sein aastal 2003, Tallinna Linnagaleriis. Sellele järgnes nelja aasta pärast näitus “EHE ELU EHE“, mis esmalt oli näha Tallinnas, Eesti Kunstnike Liidu HOP galeriis ja seejärel järgmisel aastal laiendatuna Jõhvi linnagaleriis.
Näituse kujundasid teatrikunstnik Maret Kukkur ja Kalli Seina abikaasa, kunstnik Valev Sein. Kärdla kultuurikeskuse näitusesaalis jääb see avatuks kuni 26. veebruarini.
