Kes on maailmakodanik ja kuidas selleks saada? Võimaluse on leidnud Palade kool, mis ainsa Hiiumaa koolina on liitunud UNESCO ühendkoolide
võrgustikuga.
“Maailmakodanikuks kujunemine algab siitsamast – endast ja enda ümbruse märkamisest,” ütleb Palade põhikoolis loodusaineid õpetav Karin Poola, kes äsja valiti Eesti bioloogiaõpetajate ühingu auliikmeks panuse eest loodusõppe arengusse.
Karin Poola oli eestvedajaks ka selles, et Palade põhikool ühines maailmaharidust edendava UNESCO ühendkoolide võrgustikuga. “Jagan arusaama, et loodus- ja keskkonnaharidus on osa maailmaharidusest, mis on vajalik maailmakodanikele,” selgitab Poola oma tegevuse laia haaret.
Ta tõdeb, et kuigi me siin saarel elame väikeses kogukonnas, ümbritsetuna Hiiumaa loodusest ja kõigest, mis aegade jooksul siia kogunenud-ehitatud-rajatud, oleme paljudel eri viisidel seotud ka kõige sellega, mis on kaugemal ja väljaspool. “Näeme, et globaalsed muutused jõuavad ka Hiiumaale ja õpetajate ees on küsimus, kuidas neid muutusi õppetöös arvestada,” ütleb ta, et sarnaste küsimuste ees on õpetajad kogu maailmas.
Julgustav kogemus
“Kuulumine UNESCO ühendkoolide võrgustikku on võimalus, mis aitab koolides üleilmastumise mõjudega toime tulla,” jätkab Poola.
See võrgustik koondab haridusasutusi üle maailma – ühinenud on üle 11 000 õppeasutuse 181 riigist. Eestis oli eelmisel aastal 47 liikmeskooli, nende hulgas tuntud suured linnakoolid, samuti terve rida maakoole, sh Palade põhikool.
Juhendis, mis võrgustikku võimalikele ühinejatele tutvustab, on kirjas, et liitumisega näitavad haridusasutused oma valmidust viia ellu UNESCO haridusprogrammi põhimõtteid. Need hõlmavad kõige üldisemalt inimestevahelist paremat läbisaamist ja rahu maailmas. Aluspõhimõtted on kooskõlas riigis kehtivate õppekavade ja muude haridusala reguleerivate dokumentidega. Kokkuvõtlikult on sellist hariduskäsitlust hakatud nimetama maailmakodanikuhariduseks.
Miks üks väike maakool peaks tegelema maailmakodanike kasvatamisega, võib keegi ehk kahtlevalt küsida.
Palade põhikooli direktori Antti Leigri vastus sellele küsimusele on lühike ja toob esile kooli taotluse: “Meie kool on ajaga kaasas käiv kool, mis julgeb oma haridust korraldada nii nagu ühiskond seda vajab.”
Soovitus: Kaaluge liitumist
Palade kool liitus võrgustikuga eeskätt loodusainete baasil, kuid see pole ainuke võimalus. Senise kogemuse põhjal julgustab Karin Poola teisigi koole kaaluma liitumist UNESCO ühendkoolide võrgustikuga.
“Peamine on ikka soov kasvatada avatud, keskkonnast ja inimestest hoolivaid ning ühiskondlikult aktiivseid inimesi,” sõnab Poola võrgustiku põhimõtetele viidates.
Tänu võrgustikule on tallegi lisandunud uusi kontakte, rohkem on täiendkoolitusi ja osalemise võimalusi erinevatel üritustel, kus oma kooli nähtavamaks teha. Kasutada saab võrgustiku häid õppematerjale, vajadusel saab nõu ja tuge.
Poola toob näiteks, et ta ise on palju kasutanud erinevaid töölehti ja neid vajaduse korral oma õpilastele kohandanud. Võrgustik on kooskõlas ja toetab riiklike õppekavade alusel toimuvat õpet ega takista kuidagi erinevate
projektide läbiviimist. Näiteks on Palade kool aastaid osalenud Läänemere projektis ja see jätkub ka edaspidi.
Sammhaaval väikesest suureni
“Loodusained aitavad samm-sammult õppida märkama tihedaid seoseid globaalse ja kohaliku vahel,” ütleb Poola. “Hämmastun tihti, nähes, kuidas väikesed tähelepanekud viivad suurte järeldusteni ja vastupidi. Lastega kevadisi loodusvaatlusi
tehes jälgime, millal hakkavad õitsema lumikellukesed ja paiselehed, millal kuuleb esimest korda lõokest laulmas jne. Uurime näiteks, kus taimed kasvavad ja milliseid tingimusi nad vajavad. Rannikuvaatluste puhul uurime Läänemere elustikku ja meie randade keskkonnaseisundit. Samal ajal õpivad lapsed selgeks nii eesti- kui inglise- ja ladinakeelsed taime- ja linnu-
nimed. Nii seostub loodusõpe keeleõppega. Aegapidi jõuame seosteni teiste õppeainete ja eluvaldkondadega. Järjest lisanduvad keerulisemad seosed, jõuame põhjuste ja tagajärgedeni, tegemiste ja tegematajätmiste mõjudeni, koostööni, igaühe õiguste, kohustuste ja vastutuseni,” kirjeldab ta õppeprotsessi.
Loovtööde konverentsid
“Nagu igas vanuses õppijad, nii tulevad ka lapsed rõõmuga kaasa, kui õppesse lisada mängulisust, uurimuslikkust või kasutada muid põnevaid õppemeetodeid,” teab Poola oma pikaajalisele tööle tuginedes.
Väga toreda näitena toob ta Palade koolis aastaid korraldatud kevadised laste uurimus- ja loovtööde konverentsid. Osalejaid on olnud kõigist Hiiumaa koolidest ja kuulajatel on olnud sama huvitav kui esinejatel. Leidunud on ka häid toetajaid. Tulemuste hindamisel ei ole eesmärgiks seatud paremusjärjestusi ega pingeridasid, vaid esinejaid premeeritakse nende erilisuse eest eriauhindadega.
“Esmatähtis on, et õpilasel säilib huvi küsida küsimusi, otsida vastuseid ning julgeda publiku ees esineda,” rõhutab Poola.
“Just loovust, osalemissoovi ja isiklikku vastutust arendavad õppeviisid aitavad õpilastel kiirelt üleilmastuvas ja aina enam seotud maailmas tasakaalu säilitades hakkama saada,” võtab Poola kokku seosed maailmakodaniku- ja loodushariduse vahel.
KATI KUKK
Koordineerimine ja taust
UNESCO ühendkoolide võrgustik sai alguse aastal 1953. Selle aluseks on UNESCO ja ÜRO kesksed väärtused ja põhimõtted.
Eestis koordineerib võrgustiku tööd MTÜ Mondo koostöös SAga Tartu Keskkonnahariduse keskus. Neid nõustab UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon.
Eestis toodetud ja tõlgitud maailmahariduse materjalid koolidele, õpetajatele ja noorsootöötajatele on koondatud MTÜ Mondo maailmaharidus- ja koolituskeskuse portaali Maailmakool.
Maailmakodanikuharidus on UNESCO haridusprogrammi üks kolmest prioriteedist.
See on osa elukestvast õppest, milles rakendatakse nii formaalseid kui ka informaalseid meetodeid, õppekavakohast ja -välist tegevust, tavapäraseid ja ebatavalisi osalusviise.
Maailmahariduse peamised valdkonnad on vaesus, näljahäda, tervis ja heaolu, kvaliteetne haridus, sooline võrdõiguslikkus, puhas vesi ja sanitaaria, jätkusuutlik energia, tööhõive ja majanduskasv, tööstus, uuendus ja taristu, ebavõrdsuse vähendamine, jätkusuutlikud linnad ja asumid, säästev tootmine ja tarbimine, kliimamuutused, ookeanid ja mereressursid, maa ökosüsteemid, rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid ning üleilmne koostöö.
Allikas: maailmakool.ee