Südamenädal, mida Eestis on regulaarselt tähistatud 1993. aastast, on muutunud nii oluliseks sündmuseks, et 2016. aastal viime läbi südamekuu.
Aprillikuus toimub üle kogu Eesti südametervisele pühendatud liikumisüritusi. Esimese nädala teemaks oli liikumine ja vererõhk, teisel liikumine ja kehakaal, kolmandal liikumine ja kolesterool ning neljandal liikumine ja südamehaigused.
Regulaarne liikumine on parim viis ennetada südamehaigustesse haigestumist. See vähendab lisaks südamehaigustele ka diabeedi, kõrgvererõhutõve, vähi ja varajase surma riski, langetab kolesterooli ja kehakaalu, vabastab stressist ja depressioonist, annab energiat, parandab und, seksuaalelu ja ajufunktsiooni.
Eesti kardioloogide selts soovitab Euroopa juhistele toetudes, et terve täiskasvanu kehaline koormus peaks nädalas kestma vähemalt 2,5–5 tundi mõõdukal koormusel või 1–2,5 tundi intensiivsel koormusel. Seega pool tundi kõndi päevas annab lõviosa kehalise koormuse positiivsest toimest kätte!
Regulaarne liikumine normaliseerib vererõhku Kõrgenenud vererõhk on väga tihedalt seotud liikumisvaegusega. Kehaline koormus tõstab vererõhku lühikeseks ajaks, aga peale koormust langeb see algväärtusest madalamale. Mida sportlikum olete, seda kiiremini vererõhk taastub.
Regulaarne liikumine on ravimivaba võimalus vererõhu langetamiseks. Süstoolne (“ülemine”) vererõhk langeb regulaarse liikumisega 4–9 mm Hg. See efekt on võrreldav vererõhuravimite toimega. Sageli piisab vererõhuhaiguse algfaasis regulaarsest liikumisest ja tablettravi polegi vaja. Soodne toime vererõhule püsib ainult juhul, kui liigute regulaarselt. Kui muutute passiivseks, kõrgeneb ka rõhk.
Aitab hoida kehakaalu normis
Ülekaalulisuse peamisteks põhjusteks on madal kehaline aktiivsus ja energiarikka toidu üleküllus. Kõrgenenud kehakaal põhjustab elukvaliteedi langust ja on paljude haiguste (kõrgvererõhutõbi, insult, südameinfarkt jne) riskiteguriks. Ülekaalulistel aitab kaalu langetada kehalise aktiivsuse suurendamine. Igasugune liikumine kiirendab ainevahetust, mis jätkub ka mõnda aega pärast liikumise lõppemist.
Väljendunud ülekaaluga inimestele sobib suurepäraselt ujumine, kuna see ei ole suureks koormuseks liigestele. Kaalukaotus muudab liikumise kergemaks ja seega saate kehalist aktiivsust suurendada. Füüsilise koormuse mõõdukas regulaarne tõstmine on parim viis kaalu langetamiseks ja parema enesetunde saavutamiseks.
Parandab kolesteroolinäitajaid
Regulaarse liikumisega on võimalik langetada LDL-kolesterooli taset 10–15 protsenti ja tõsta HDL-kolesterooli taset 20 protsenti. Lisaks suureneb kolesterooli- ja valgu-
partiklite (lipoproteiinide) maht, mis kaitseb artereid lupjumise eest.
Positiivseteks muutusteks vererasvades piisab 30minutilisest regulaarsest liikumisest päevas. Intensiivsem regulaarne aeroobne treening annab veelgi paremaid tulemusi.
Väga vajalik ka südamehaigetele
Ka haige süda vajab doseeritud koormust, et taastuda ägedast haigusest (südameinfarkt) või tulla toime kroonilise haigusega (südamepuudulikkus). Sobiva koormuse osas tuleb konsulteerida arstiga.
Ei tohi koormata südant üle täiskõhuga, peale sööki tuleb puhata vähemalt üks tund. Vedelikupuudus koormuse ajal on oht südamele. Jooge mõõdukas koguses vett koormuse eel, ajal ja järgselt. Katkestage koheselt, kui tunnete valu südame piirkonnas, rütmihäireid või järsku nõrkustunnet. Teatage sellest oma arstile. Konsulteerige arstiga kehalise treeningu osas peale raviskeemi muudatusi. Mõned ravimid mõjutavad koormustaluvust väga oluliselt.
Südamearstina soovin teile kõigile mõnusaid tunde tervisespordi ja hobidega tegelemisel. Ilus kevadilm on parim aeg alustamiseks. Liikumine vabastab aju, tugevdab südant ja veresooni. Kaitskem südamekuul üheskoos oma südant ja nautigem liikumisest tulevat jõudu!
Margus Viigimaa
südamearst
