Mis saab päkapikust, kui ta suureks kasvab? Kui kõrge on sobilik jõulukuusk? Kus maal tuleb jõuluvana korstnast? Hiiu Lehega arutasid jõuludega seonduvat Kärt, Ella, Ander ja Ada Mirtel Palade lasteaiast.
Kas teil päkapikud käivad?
– Täna oli täiesti pime, puutusin sussi esimene kord – ei tundnud midagi. Puutusin teine kord – midagi juba oli.
– Minul peidab päkapikk iga hommik kuskile teisse kohta.
Mida nad toovad?
– Mulle tõi täna hommikul piparkoogimaitsega kommi.
– Mulle tõid sellised šoko lumepallid.
– Minule tõi selle šokolaadi lumememme.
Kas te olete päkapikke näinud ka?
– Ei, aga minu ema täna öösel kuulis, kui ta vetsus käis.
– Mina olen kuulnud ükskord ühte päkapiku sammukest.
– Nad panevad ennast kuskile alati peitu võluvõimetega.
– Nad teevad ennast nähtamatuks!
Aga millised päkapikud võiksid olla?
– Väikesed. Ei, sama suured kui meie.
– Eiiii, nad ei mahuks siis akna vahelt sisse.
– Aga nad tulevad korstnast!!!
Aga igal majal ju ei ole korstent.
– No siis tulevad akna kaudu.
– Isegi jõuluvana suudab ennast väikseks teha.
Millal päkapikud käima hakkasid?
– Talvel.
– Esimesel detsembril hakkasid ja lõpetavad jõuludel.
– Ja siis tuleb jõuluvana hoopis.
Kuidas jõuluvana ja päkapikud seotud on?
– Elavad koos põhjas.
– Eii Lapimaal.
– Ei, Soomes.
Kui kaugel see Lapimaa on? Kuidas nad siia saavad?
– Neil on saan.
– Nendel on õhusõiduk selline.
– Jõuluvana sõidutab neid oma saaniga.
– Multikates on ka saaniga ju.
Mis moodi see jõuluvana tulemine välja näeb?
– Jõuluvana tuleb korstnast. Tal on selline pulber, millega ta muudab ennast väikseks ja siis tuleb korstna kaudu.
– Väikseks kui hiir.
– Ei, sedasi on ainult Inglismaal nii.
– Ei Inglismaal on teistmoodi ikka vist.
– Tegelikult jõuluvana on suur päkapikk.
Kas te jõuluvanale kirja ka kirjutasite?
– Mina soovin ekstra mini nukku ja ühte Rapuntseli lossi ja Polly Pocketit.
– Ma ei ütle, kuna muidu need soovid ei täitu.
– Ma olen kunagi rääkinud ja siis pole tulnud mul neid soove.
– Ma loodan, et saan sellel korral endale hästi suure Barbie maja.
Mis veel jõuludega kaasas käib?
– Põhjapõdrad.
– Piparkoogid.
Milliseid piparkooke te teinud olete?
– Kuna ükskord sain päkapikkude käest erinevate suurustega ingleid ja siis me tegime neid ka, me plaanisime niimoodi, et panime väikseid pärleid nende peale.
– Ma ei jõua kõiki öelda.
Palade lasteaia pakapikud Ander, Mirtel, Ella ja Ada Mirtel.
Sööte ka ikka piparkooke? Kui palju?
– Jaaa.
– Tuhandeid.
Mida veel jõulude ajal süüakse?
– Jõulutoitu.
– Kringlit.
– Glögi juuakse. Glögi on tervislik marjajook.
– Ma jõin eile kolm portsu glögi.
Kuidas teile verivorstid maitsevad?
– Mulle ei maitse.
– Mulle ka ei maitse, aga ma ei ole mitte kunagi küll proovinud.
– Mulle ei maitse, sest see on verest tehtud.
– Mulle ei meeldi tegelt päris vorst, mis on tehtud loomast. Neid ma ei taha süüa.
– No mulle ei meeldi üldsegi punast toitu süüa.
Mida te siis sööte jõulude ajal?
– Leiba.
– Mina söön hoopis kartulit ja makarone!
– Leiba ja piparkooki.
Kuidas teil selle kuuse toomisega on?
– Meie see aasta ei too, sest mina lähen reisile.
– Meie toome metsast.
– Meie toome issi pikkuse.
– Meie valime välimuse järgi.
– Meie valime jällegi selle, mis on kõige väiksem.
Millal te hakkate jõule ootama?
– Juba ammu.
– Umbes suvel.
Mis siis saab, kui jõulud läbi saavad?
– Tuleb kevad ja mul on kevadel sünnipäev.
– Mitte veel, siis on veel natuke talv ja siis hakkab minema valgemaks kuni tuleb suvi.
Aga miks suvel päkapikud ei käi?
– Sellepärast, et nad peavad suvel kõik kingid pakkima.
– Jah ja siis neil talvel on hea minna.




ja