Selle aasta külm kevad ja hanede massiline kehakinnitamine põldudel pärssis tärkava rohu kasvu, talivili talvitus aga hästi ja külvid on mai lõpu seisuga tehtud.
Kolmapäeval külastas OÜd Hiiumaa Agro vallavalitsuse ja arenduskeskuse esindus. Ühingu esindaja Sulev Matto tutvustas neile oma kaasaegset lüpsilauta, rääkis probleemidest, aga ka tulevikuplaanidest.
Hiiu Lehega jagas Matto igakevadist probleemi, milleks on haned. Sel kevadel haned olid põldudel väga kaua, poolteist kuud. “Nad tegid ikka väga palju meie rohumaadele paha,” nentis Matto.
Tänavu langesid tema sõnul kokku ka kaks halba asja: suured linnuparved ja külm ilm. Jahedaga aeglaselt kasvanud rohttaimedele suutsid põldudel toitunud linnud teha rohkem kahju, kui oleks suutnud normaaltempos kasvavale.
Hiiumaa Agrol on rohumaid paarsada hektarit, millest Matto hinnangul ligi poole rikkusid linnud. “Loomulikult nad ei söönud iga kõrt ära, aga sealt ei saa enam sellist saaki, nagu peaks saama,” ütles Matto.
Kahjudest andis ta ka ametlikult teada. Nimelt avas aprillis Eestimaa talupidajate keskliit oma koduleheküljel võimaluse teatada hanede ja šaakalite põhjustatud põllukahjudest.
Peletamise tõsine töö
Lisaks tuli kevadisel kiirel ajal talupidajal teiste tööde kõrvalt leida aega, et põldudelt linde peletada: “Ma arvan, et see peletamine midagi päästis, aga kindlasti võtsid haned väga suure osa saagist kaasa.”
Matto rääkis, kuidas linnud kohanesid erinevate peletusmeetmetega üsna kiiresti, mistõttu tuli olla leidlik. “Käisime põldusid läbi, läksime nende juurde ja ajasime neid taga, panime hernehirmutisi üles, paugutasime,” loetles Matto.
Selle kevade heidutusjahi katseprojekt andis põllumeestele veidi lootust, et ka nendega arvestatakse. “Hanede populatsioon ju järjest kasvab ja kui midagi ette ei võeta, siis tuleval aastal on olukord veel hullem,” leidis Matto.
Külvidega läks hästi
Tunda annab eelmise aasta nigel söödasaak, mille põhjuseks oli pikk põud. “Talvel kasutasime oma varusid ja nüüd kevade poole oleme sööta jõulisemalt ostnud,” rääkis Matto, et praegu on ta sunnitud sööta mandrilt ostma.
Hea on see, et jahe kevad vilja külvamist ei seganud. “Külvid said maha juba enne mai lõppu, mis on minu arust täiesti tavaline aeg,” rääkis Matto.
Hiiumaa Agrol läks sel aastal maha 100 hektarit kaera, teist sama palju otra ja 30 hektarit maisi. Ka talivili, mida mullu külvati
75 hektarile, talvitus suhteliselt hästi.
“Teraviljad on kõik ilusti üles ka tulnud, peagi peaks ka mais üles tulema, loodame, et öökülma ei tule,” avaldas Matto lootust.
