80 kaikohaga Kärdla sadamas oli Muhu väina regati stardipäeva hommikul 165 alust.
Viiendat hooaega avatud Kärdla sadam oli Muhu väina regati stardipaigaks juba teist korda – kui 2014. aastal startis siit 115, siis seekord juba 135 alust.
“Muhu väina regatil on purjetajad harjunud, et nad silduvad teise paadi poordi ja kai peale saavad läbi kolme-nelja paadi,” selgitas Kärdla sadama kapten Sven Kriggulson.
Samas on Kärdla regatti võõrustavate sadamate seas üks suuremaid. “Siin on meil ruumi palju,” viitas kapten, et regatt külastab ka palju väiksemaid sadamaid.
Üks sõitis madalikule
Enamus regatile minejaid, kirjas olnud 137 võistlus-paadist 110, saabus sadamasse juba reedel. “Sadama poolt vaadates oligi kõige suurem tööpäev üleeile,” ütles Kriggulson pühapäeva keskpäeval. Peale seda kui purjederivi silmapiiril oli muutunud peenikeseks ja pikaks komadereaks.
Kõige keerukam oli tema sõnul aluste paigutamine nii, et õige pikkusega paadid sattuks õigele kohale, paigutus oleks loogiline ja ruum võimalikult hästi kasutatud.
Kõik laabus probleemideta, vaid ühel alusel õnnestus sadamasse tulles madalikule sõita. Paat saadi sadama oma jõududega madalikult lahti ja startis pühapäeva hommikul koos teistega regatile.
Regatt annab hoogu
Kuigi Kärdla sadam regati vastuvõtmiselt ei teeni, on külalistest kasu saare ettevõtjatel.
Teist aastat võõrustas regatti šampanjabaar Kork, kes sellest aastast pakub ka süüa. “Tööd oli palju, isegi rohkem kui jõudsime teha,” ütles Korgi peremees André Abner. Nende baar-söögikoht oli viimase 72 tunni jooksul kinni vaid 11 tundi.
“Eks see aitab ettevõtjal pinnal püsida ja on hästi oluline,” kinnitas Abner. Ta viitas, et kuigi nende joogid tulevad piiri tagant, siis toidukraam kohalikelt ja seegi on abiks saareelaniku toimetulekul.
Hiiumaa tarbijate ühistu juhatuse liige Kaja Antons ütles, et ka nende kauplused, eriti Keskväljaku Konsum näitasid head müüginumbrit.
Kriggulson lisas, et Kärdla sadam ja seda külastanud regatid on andnud uue hoo jahtklubi Dago noortetreeningutele. Samuti õpivad purjetama täiskasvanuid ja teist aastat korraldatakse kohalikku regatti, purjutuuri.
Ka mullune purjetamishooaeg oli sadamale väga hea – külalisaluseid käis tuhatkond. Juuni lõpu seisuga oldi mullusega võrreldes 15 protsendiga plussis.
“Meie põhiline klientuur tuleb Soomest ja seal on piiratud arv inimesi, kes suudavad üle lahe sõita, kellel on paat, millega saab üle lahe sõita ja kes on Eestist huvitatud,” selgitas kapten.
Tema andmetel on Soomes 11 000–12 000 purjekat, mis kõlblikud Soome lahe ületamiseks ja kümme protsenti leiavad üles Kärdla sadama.
