Connect with us

Uudised

Kui peres kasvab kolm last: Toetusrahast enam loevad ümbritsevad inimesed

Helen Mihelson
Ehkki poliitikud armastavad väita, et peredesse on hakanud rohkem lapsi sündima tänu 2017. aastal kasvanud toetusrahale, toovad Hiiumaal mullu kolmanda lapse sünnitanud pereemad välja hoopis muud põhjused.
Randmaade kodus kasvab kolm last. Peagi viieseks saav Nora ja temast kaks aastat noorem väikevend Herman käivad juba lasteaias, pereema Käti on mullu augustis sündinud Lukasega kodune. “Minge vaadake, mis issi teeb! Muidu ei kuule tädi Helen
pärast salvestiselt, mida ma üldse rääkisin,” teatab pereema Käti (29) kahele vanemale lapsele.
Tõsi, kõrval köögis on vaikne: abikaasa Raul teeb süüa, pere pesamuna kiigub enda väikeses toolis. Elutoas on lugu teine: Nora ja Herman võtavad parajasti diivanit tükkideks. Ise ütlevad, et ehitavad liumäge.
“Lasteaiaga oleme me väga rahul,” ütleb Käti, kui lapsed on vaiksemaks jäänud. “Eriti tore on see, et Kärdlas on üks lasteaed. Mul on palju lihtsam lapsi hommikul lasteaeda viia ja mis veelgi olulisem, ka lapsed näevad päeva jooksul õues mängides üksteist. See on neile kindlasti oluline.”
Peale Kärdla Ühisgümnaasiumi lõpetamist 2010. aastal läks Käti Tallinna Ülikooli inglise keelt õppima, hiljem täiendas end Tartu Ülikooli magistrantuuris. Noor naine teadis juba siis, et tahab pärast kooli lõpetamist Hiiumaale õpetajaks tulla.
Nii läkski ja naine tuli Hiiumaale inglise keelt õpetama. Juba mõni aeg hiljem jäi ta esimest last oodates koduseks. Neli aastat hiljem on pere kasvanud lausa viieliikmeliseks. Oma aega jagatakse Kärdla ja Kalana vahel.
“Õnneks on mul hästi tugev tugisüsteem. Vanaemad aitavad meid rõõmuga. See on kindlasti ka üks põhjuseid, miks olen julgenud kolm last nii väikese vahega sünnitada,” ütleb Käti.
“Pealegi plaanisime me algusest peale, et meie peres saab kasvama vähemalt kolm last. Seega polnud me just kuigi palju ka arvestanud, mis see rahaline toetus täpselt oleks,” lisab ta. “Rohkem mõtlesime ikka sellele, et tahaks, et meil oleks palju lapsi ja et neil oleks tore koos kasvada.”
Kolmandaid lapsi sünnib rohkem
Nimelt annab riik kolme lapsega peredele toetusraha 520 eurot. 60 eurot esimese ja teise lapse eest ning 100 eurot kolmanda lapse eest. Sellele lisandub 2017. aasta juulis kehtima hakanud 300eurone lasterikka pere toetus.
Sellega tõusiski varasem riigi rahaline tugi märkimisväärselt. Esmapilgul näib see töötavat, sest ka kolmandate ja järgmiste laste sündimus tõusis juba järgmisel, 2018. aastal. Statistikaameti andmeil oli 2018. aastal kolmandana perre sündinud laste arv 2818. Seda on 530 last rohkem kui aasta varem ja üle 800 lapse võrra enam kui 2014. aastal. Kolmandate laste osatähtsus sündides oli 2014. aastal 15 protsenti, kuid 2018. aastal 20 protsenti.
Ehkki statistikaamet jagab andmeid 2019. aasta kohta alles kevadel, küsis Hiiu Leht vastavad numbrid välja sotsiaal­kindlustusametist.
Värskeima, 2019. aasta statistika järgi sündis kolmandaid ja enamaid lapsi mullu saarel mõnevõrra vähem kui aasta varem, ent siiski rohkem kui toetuse-eelsetel aastatel.
Samas ei ole pilt kaugeltki nii mustvalge: ehkki poliitilisel tasandil räägitakse eeskätt lapsetegemist motiveeriva toetuse positiivsest mõjust, ei saa kõrvale jätta muidki tegureid. Näiteks on oluline roll naiste vanuselisel jaotusel.
Statistikaameti juhtiv­analüütik Alis Tammur kommenteeris, et ehkki Hiiumaa andmetest nähtub, nagu oleks kolmandate ja järgmiste laste sündimine viimasel aastal vähenenud, on Hiiumaa rahvaarv väike ja sünde alla saja. See tähendab, et juhuslikul kõikumisel on suur osatähtsus.
“Kui üldiselt langeb Eestis esimeste laste sündide osatähtsus ja kõige rohkem sünnib teisi lapsi, siis Hiiumaal on endiselt just esimesi lapsi kõige rohkem ja teiste laste sündide hulk alles kasvamas. Järelikult saab kolmandate laste sünni tõusu oodata mõne aasta pärast,” lisas  Tammur.
Tema sõnul ei saa toetuse mõju kindlasti allahinnata. “Riigi seisukohast vaadates on aga nii, et kui majanduslik olukord on stabiilne või majandus kasvab, sünnib ka rohkem lapsi. Seetõttu on kolmandaid lapsi juba mõnda aega sündinud varasemast rohkem ja mitte ainult seetõttu, et vanemas sünnitus­eas on praegu rohkem naisi,” rääkis Tammur.
Lapsed vajavad kasvamiseks vanemate aega
“Eks lisarahast on laste kasvatamisel ikka abi, kuid ma tahaks loota, et keegi raha pärast siiski lapsi ei tee. Palju kergem oleks see raha teenida töötades kui kolme last kasvatades,” ütleb Kertu Kaubre (30). Temalgi kasvab kodus samuti kolm last. Vanim poiss Roger on seitsmeaastane, noorim poeg Remus vaid kahekuune. Tütar Rahel on kahe aastane.
Pereema tunnistab, et 2017. aastal suurenenud toetusrahast on kindlasti abi, vähemalt veel. Laias laastus kulubki see raha tema sõnul kas otseselt või kaudselt laste peale. “Isegi vee-, elektri- ja autokütuse kulu on lastest sõltuv, sest nemadki pesevad end ja nõuavad öösel põlevat tuld ja vajavad lasteaeda ning kooli sõidutamist,” räägib ta.
“Loomulikult tuleb ka ühe piima asemel kolm osta ja jalanõusid seisab me esikus ligi kümme paari. Ka lasteaed ja huviringid maksavad,” räägib Kertu.
Sellegipoolest ei olnud raha tema sõnul esimeste mõjutajate hulgas. “Pigem mõjutas mu otsust kolmas laps saada see, et ma elan Hiiumaal. Ma kahtlen, et oleksin Tallinnas elades teisegi lapse saanud,” ütleb ta.
Ka Kertu ütleb, et Hiiumaal on lastega hea elada. Eelkõige seetõttu,et lapsed vajavad kasvamiseks vanemate aega. Tallinnas kulub see väärtuslik aeg tema sõnul igale poole mujale: ummikutes istumisele ja poes järjekordades seismisele.
“Siin ma saan oma lapsi tunduvalt rohkem ise kasvatada,” leiab ta. “Kui paljud peavad miinuseks,et siin teavad kõik kõigist kõike, siis mind see ei häiri. Aga mul muidugi pole ka midagi varjata. Minu meelest on armas minna näiteks perearsti­keskusesse lapsele arstiaega panema ja ilma ütlematagi nad teavad su lapse nimesid ja arst mäletab su lapse haiguseid. Kõik probleemid ja mured saavad kiired lahendused, sest inimestel on aega või neil on võimalus see aeg tekitada,” räägib naine.
Kui on ka vaja mõne spetsialisti tõttu mandrile sõita, siis see pole tema hinnangul teab mis probleem. Mandrilgi on keeruline pikkade järjekordade tõttu eriarsti vastuvõtule saada.
“Näiteks käib üks mu laps Tallinnas hambaarsti juures, sest siin ei nõustunud suud lahti tegema. Kui tuleb käia, siis tuleb. Pigem sätimegi muud vajalikud käimised ka sinna hambaarsti päeva ja ongi tore põhjus, miks ikka sunniviisiliselt end rutiinist välja rebida.”

HELEN MIHELSON

Kommentaar Riina Solman (Isamaa), rahvastikuminister
Vanemahüvitise süsteem muutmisele?
Kolmandad lapsed on viimasel ajal hoogsalt sündima hakanud ja raske on nii suurt ja äkilist muutust seletada millegi muu kui 2017. aastal jõustunud lasterikka pere toetusega. Majanduse hea käekäik ning palgakasv aitasid kindlasti samuti kaasa.
Äsja lõppenud 2019. aasta kohta pole veel täpset statistikat, kuid sünniregistri kolme esimese kvartali esialgsete andmete kohaselt positiivsed muutused jätkusid.
Kuigi laste sündimine sõltub lapsevanematest, nende soovidest ja võimalustest, on ka riigil täita oluline roll. Riik on soodustanud laste järjestikuseid sünde, pakkudes majanduslikku kindlustunnet peredele, kus lapsed sünnivad järjestikku alla 2,5aastase vahega. Samas on senine elu näidanud, et alati 2,5 aastast ei piisa.
Kui järgnevat last ei õnnestu selle aja jooksul saada, eelistatakse sageli tööle naasta, et teenida välja uus vanemahüvitis. Järgneva lapse sünd lükatakse edasi ning on oht, et erinevatel asjaoludel jääb ta ka hiljem sündimata.
On oluline, et regulatsioonid ei mõjutaks peresid soovitud järjestikuseid sünde majanduslikel kaalutlustel edasi lükkama. Seepärast soovib rahvastikuminister pikendada järjestikku sündivate laste puhul samas suuruses vanemahüvitise maksmist 2,5aastalt 3aastase sünnivahemikuni.
Ettepanekut toetab ka asjaolu, et lapsehoolduspuhkusel on võimalik olla kuni lapse kolme aasta vanuseks saamiseni ning lapsevanemalt ei saa eeldada sel perioodil tööle naasmist. Samuti võivad naisel olla olulised meditsiinilised põhjused pikema sünnivahemiku hoidmiseks.
Teine oluline ettepanek, mille soovime teha sotsiaalminister Tanel Kiigele (Keskerakond), puudutab lapsevanema haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimuste parandamist lapse­hoolduspuhkuselt tööle naasmise järgselt.
Kuna lapsehoolduspuhkuselt tööle naasval lapsevanemal puudub eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, arvutatakse tema hooldus- ja haigushüvitis alampalgalt. Haige lapsega koju jäämine või ka vanema enda haigestumine mõjutab seega olulisel määral pere sissetulekut ja majanduslikku kindlustunnet. Raskused tööturule naasmisel võivad vähendada ka hilisemat perelisa soovi ning seega mõjutada sündimust.

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Persoon

Elu oleks võinud minna nii, et Annekatrin Kaivapalu õpetaks võib-olla tänagi Hiiumaal lastele eesti ja soome keelt nagu ta seda pea kümme aastat ka...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...

Uudised

Seoses reisiparvlaev Soela korralise peamasinate hooldusega teenindab 1. aprillist Sõru-Triigi liini asenduslaev Reet. Reisiparvlaev Reet on liinil eeldatavasti aprilli lõpuni.