Repro Herman Sergo raamatu “Näkimadalad” tegevuste taustsüsteemis on päris oluline koht Kõrgessaare sadamal. Juba rohkem kui kolmsada aastat tagasi käis sadamas vilgas elu. Just siit alustas 17. sajandil Eesti esimene korrapärane laevaliin, sihtkohaks Stockholm. Üks kaubaartikkel, mida Hiiumaalt kuningalinna veeti, oli Rootsi väejuhi ja tollase Hiiumaa suurmaaomaniku Jacob de la Gardie eestvõttel rajatud Hüti klaasikoja toodang.
20. juunil 1937 trükkis “Päewaleht” ära pildi “Parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergi akvarelli järele” ja lisas selgituseks järgmist: “Parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg mõisteti vene kohtute poolt eluks ajaks Siberissse sunnitööle, hiljem asumisele. Tobolski linnas leidis ta vanaduspäevil lohutust maalimises. Hiiumaa maastikku ja elu kujutavad pildid maalis ta oma mälestuste järele. Üks pilt kujutab Kõrgessaare sadamat 1790. aastate paiku, kus Ungern-Sternberg ise elas Kõrgessaare mõisas. Sadama kaudu eksporditi vilja Hiiumaalt, samas tühjendati ja põletati ka mereõnnetusse sattunud laevu.“
Sadamaga olid seotud ka vahetult enne Esimest Maailmasõda valminud La Viscosa kunstsiidivabriku toodangu väljaveoplaanid. Neile tõmbas sõda kriipsu peale. Pikal Nõukogude okupatsiooni perioodil oli sadam integreeritud kalatehase ja „Raudse eesriide“ läänepiiri lukustanud piirivalvurite tegevusega. Mõlemad on tänaseks kolinud ajaloo lehekülgedele.
Viimase aja arengutest tuleb märkida sadamakai põhjalikku uuendamist tosin aastat tagasi Euroopa Liidu raha toel. “Selle nimel, et kaluritel oleks sadamas normaalsed tingimused: oleks, kus silduda, kala jahutada, jääd valmistada,” rääkis Hiiukala tegevjuht Tuuli Tammla toona “Hiiu Nädala” lehele. Praegu ongi Kõrgessaare sadam olulisel kohal Hiiumaa kalasadamate võrgustikus. Hiidlaste sotsiaalmeediateadetes on sõnumid sadamasse jõudnud kalapaatidest, kus värsket loomust kõigile soovijatele müügiks pakutakse, päris olulisel kohal.
Valla arengukavas on sadamasse tööstusala rajamine seni jäänud teiste Hiiumaa arendusprojektide varju. Küllap vajab selgeks mõtlemist seegi, kas nõukogudeaegse monotööstusasula vaim ülessoojendamist väärib. Pigem võiks mõelda puhke- ja külastusmajanduse arendamise peale. Näitena sellistest võimalustest on osavallavanem Niels-Peter Rattiste algatusel tänavu kevadel taastunud noorpurjetajate treeningud lähedalasuval Kirikulahel koostöös jahtklubiga Dagö.
Kõrgessaare sadama omanik Priit Post märgib head koostööd kohalike kaluritega, kes sadamat aktiivselt kasutavad, ja kinnitab, et on Kõrgessaare sadama arendamise osas külastussadamaks aru pidanud Sihtasutuse Hiiumaa Sadamad tegevjuhiga. „Praegu on nende tähelepanu olnud Sõru ja Kalana sadamatel. Kalana ja Kärdla vahel oleks Kõrgessaare jahituristidele sobiv asukoht vahepeatuseks. Sadama omanikuna olen pakkumistele avatud.“
Seni aga saab teist suve tegutsevas Kõrgessaare Sadamakohvikus mekkida kalapelmeene ja teha jalutuskäigu betoonmuulile. Eriti efektne on seal soojal suveööl, kui korraks silmapiiri taha peitunud päikese kuma taevaserval siledal merepinnal vastu peegeldub. Kõrgessaare sadama lähituleviku tipphetkeks on kahtlemata tänavu 13. augustil toimuv Lestafest.
