Hiiu Leht küsis rahandusministeeriumilt põhjendust, miks valiti kõiki 14 maakondlikku talitust, sh Hiiumaa talitust juhtima mehed.
Ministeeriumi vastus oli, et valiku aluseks ei olnud sugu, kuid vähemalt Hiiumaal kandideeris talituse juhiks naine, kes osade eeltingimuste põhjal väärinuks seda ametikohta rohkem kui mees, kes lõpuks välja valiti.
Rahandusministeeriumi andmetel kandideeris talituste juhi kohale kokku 187 inimest, neist 53 naist ja 134 meest. Kuigi 28 protsenti ehk kolmandik kandideerinutest olid naised, ei leitud nende seast ühtegi sobivat kandidaati.
Karel Hanni ministeeriumi avalike suhete osakonnast vahendas personaliosakonna põhjendust, et vestlusele kutsumise aluseks ei olnud kandidaatide sugu, vaid vastavus profiilile – haridus, töökogemus, inimeste ja protsesside juhtimise kogemus, regionaalvaldkonna töökogemus. Lisaks võeti arvesse soovitajate arvamust, taustainfot, varasemat koostööd nt koostöövõrgustikes ja muid objektiivseid näitajaid.
Hanni lisas, et vestlusele kutsuti nii mehi kui ka naisi. Kõik vestlusele kutsutud kandidaadid pidid esitama oma nägemuse/plaanid, mida ja kuidas nad talituse juhi kohal teha plaanivad ning milline on nende nägemus oma tööst sellel ametikohal. Lisaks tuli vastata küsimustele regionaalvaldkonna kohta. “Kõike seda arvestades tehti ka lõplikud otsused,” vahendas Hanni personaliosakonnast saadud infot.
Hiiumaal kandideeris talituse juhiks kolm naist ja viis meest. Lehele on teada vähemalt kolm kandidaati: endine maasekretär Piret Sedrik, endine maavanem Riho Rahuoja ja valituks osutunud Pühalepa vallavanem Ants Orav.
Kui Riho Rahuoja ei sobinud tõenäoliselt oma erakondliku kuuluvuse tõttu, siis kahtlemata on Sedriku töökogemus regionaalvaldkonnas suurem kui ülejäänud kahel teadaoleval kandidaadil kokku. Sedrik on maasekretärina töötanud 1994. aasta septembrist ehk üle 23 aasta, sh täitis ta
11 kuu jooksul maavanema ülesandeid.
Ants Orav on haldusjuhina olnud ainult vallavanema ametis ehk tegelenud ühe omavalitsuse juhtimisega, tõsi küll saare viimastest omavalitsusjuhtidest kõige kauem, 12 aastat. Kohalike omavalitsuste ühinemise ajal juhtis ta Pühalepa valda, mis oli ühinemise vastu ja käis riigiga kohut.
Orav enda valimist kommenteerima ei soostunud, vaid ütles, et on uue töökoha kohta valmis infot jagama peale seda, kui läbinud talituse juhi koolituse.